Masintõlke kasutusele võtmise peamine eesmärk on Eesti avatud ärikeskkonna toetamine ning tõlkimise kulude kokkuhoid, teatas ministeeriumi pressiesindaja reedel. Lahendus tagab muuhulgas teabest arusaadavuse äriühingute juhatuses olevatele välismaalastele või välisriigi võlausaldajatele.
Masintõlge kasutab närvivõrgu õppimisalgoritmi, mis tähendab, et süsteem areneb aja jooksul edasi. Väljaandja jälgib masintõlke tulemusel tõlgitud tekstide kvaliteeti ja vajadusel parandab neis vigu, millest masintõlge õpib ja seetõttu muutub tõlkekvaliteet tulevikus paremaks. Autentne, õiguslikku tähendust omav teadaande tekst on ainult eestikeelne.
Masintõlke kasutuselevõtmisega viidi lõpule Ametlike Teadaannete maksejõuetusandmete kättesaadavuse projekt. Sama projekti osana, mis algas 2017. aastal, lisati näiteks ametlike teadaannete esilehele maksejõuetuse andmete otsing, mille abil saab lihtsalt ja kiiresti otsida isikute kohta avaldatud pankroti- ja võlgade ümberkujundamise teadaandeid. Samuti seostatakse samas menetluses avaldatud erinevad teadaanded nüüd automaatselt ja on seetõttu lihtsasti leitavad.
Ametlikes Teadaannetes masintõlke kasutusele võtmist rahastati 80 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni poolt. Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arenduspartneriteks olid Tilde Eesti OÜ ja Inversion OÜ.
Ametlikud Teadaanded on võrguväljaanne, kus avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest.
