Kreeka uus abipakett on mahukas (109 miljardit eurot) ja keeruline hõlmates ka Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) ning erasektorit.

Tippkohtumine tõi turgudele leevendust, aga paljude hinnangul ei lahenda see Kreeka probleeme. Kriisiabifondi suurus, 440 miljardit eurot, võib olla liiga väike juhul, kui abistada tuleb ka Hispaaniat ja/või Itaaliat. Vaatamata laenutingimuste leevendamisele (laenuintressi alandamisele 5,5 protsendilt 3,5-le) ning laenutähtaja pikenemisele tuleb pankadel 21% Kreeka võlakirjadest maha kanda. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutab, et Euroopa 90 suurema panga käes on Kreeka võlakirju kokku umbes 98 miljardi euro väärtuses, mis tähendab, et maha tuleb kanda 20,6 miljardit.

Teisel pool ookeani jätkus vägikaikavedu USA president Barack Obama valitsuse ja vabariiklaste vahel Ühendriikide valituse võlapiiri suurendamise üle. Kuna võlapiiri tuleb suurendada juba enne 2. augustit, sest vastasel juhul ei ole riik enam suuteline täitma oma kohustusi, tähendab see, et aega praktiliselt ei ole. Nädalavahetusel on tulnud uudis, et vabariiklased valmistavad ette võlapiiri lühiajalist suurendamist, mis lõpeb enne 2012. aasta presidendivalimisi. Seda eelnõud ähvardaks aga presidendi veto.

Olukord on üsna kriitiline ning rahandusminister Tim Geithner ütles laupäeval kohtumisel Kongressi liidritega, et turgudele on vaja positiivset signaali juba enne, kui täna Aasia turud avanesid (seda kommentaari kirjutasin ma eile hommikul).

Lisaks võlaprobleemidele olid eelmisel nädalal tähelepanu keskmes ettevõtete majandustulemused. S&P 500 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest avaldas eelmise kvartali majandustulemused 181, mille turuväärtused annavad 28% indeksisse kuuluvate ettevõtete väärtusest. Eelmisel nädalal hakkasid majandustulemusi avaldama Euroopa ettevõtted. Meile enim huvipakkuvad, Nokia, suuremate pankade emafirmad Swedbank, SEB ja Nordea, avaldasid oma majandustulemused just eelmisel nädalalal. Sampo Panga emafirma Danske avaldab esimese poolaasta majandustulemused 9. augustil.

Kõige intrigeerivamateks olid Apple´i ja Nokia tulemused, mis avaldati vastavalt eelmisel teisipäeval ja neljapäeval. Apple´i kasum kasvas peaaegu kaks korda 7,31 miljardi dollarini ehk 7,79 dollarini aktsia. Mobiiltelefonide iPhone müük kasvas üle kahe korra 20,3 miljoni eksemplarini. Ettevõtte kasum ületas analüütikute ootusi tervelt kolmandiku võrra.

Ka Nokia tegevuskasum, 391 miljonit eurot, ületas analüütikute ootusi, kuid puhaskahjum 492 miljonit eurot ehk 10 senti aktsia kohta, oli oodatust kehvem. Positiivne üllatus oli tingitud 430 miljonist eurost, mida Apple maksis Nokiale patentide eest.

Väga dramaatilised sündmused on toimumas nutitelefonide sektoris. Nutitelefonide turu looja on Nokia tuues 1996. aastal müüki oma esimese mudeli Communicator. Põhjanaabrite majanduse lipulaev oli aastaid nutitelefonide turuliider omades veel kaks aastat tagasi 45protsendilist turuosa. Eelmisel kvartalil möödud Apple Nokiast, kes müüs vaid 16,7 miljonit nutifoni.

Ka Nokia turuosa kogu mobiiltelefonide turul langeb suure kiirusega. Veel hiljuti oli see peaaegu 40%, selle aasta esimeses kvartalis oli see aga langenud 29,1 protsendini ning Reutersi arvutuste kohaselt teises kvartalis 23,7 protsendini.

The Wall Street Journal kirjutas laupäeval, et Apple’ist on saanud omamoodi tehnoloogiasektori Wal-Mart, kes on muutunud nii dominantseks, et suudab allhankijatele peale suruda oma tahtmise hindade suhtes. Selle tulemusena suudab Apple tihedamale konkurentsile vaatamata oma marginaale säilitada või isegi kasvatada, nagu see juhtus eelmises kvartalis.

Tallinna börsil oli eelmisel nädalal küllaltki vaikne. Suurim üllatus tuli Citigroupilt kes hakkas taas katma Tallinki aktsiat ning seda bravuurselt andes ostusoovituse hinnaga 1,39 eurot aktsia. Hinnasihi saavutamiseks peaks aktsia hind aastaga kerkima üle 90 protsendi. Siin tekib küsimus, miks Citigroup aktsiat katma hakkas. Võib oletada, et ettevõtte vastu tunnevad huvi kas kliendid või investeerimispanga fondid. Kas tõesti hakkavad börsile tasapisi tulema välisinvestorid? Eesti viimase aja kuvand Euroopa võlakriisi taustal on väga positiivne, ainukeseks väga suureks miinuseks on börsi pea olematu likviidsus.

Tõnis Oja,
www.investmentor.ee