Riik maksab juba täna tagasihoidlikke pensioneid ning me teame, et see olukord ei hakka tulevikus paranema. Veelgi enam, nooremaid põlvkondi kummitab oluline risk, et nad peavad ilma riigipoolse pensionita hakkama saama. Seega leiaks suurem osa meist tööturult lahkudes ja pensionile jäädes tõenäoliselt ennast situatsioonist, kus isegi ots otsaga kokkutulek oleks omaette pingutus. Just sel põhjusel räägitaksegi nii palju vajadusest valmistuda seeniorieas hakkama saamiseks.
Kui Sa kuulud nende hulka, kelle ettevalmistused pensionieaks ei ole veel tegudeni viinud, või kui oled kinni mõtteretoorikas „Ma ei elagi pensionini, milleks sellele üldse mõelda“, „Minu pensionisammas on minu lapsed“, „Need pensionisambad (säästmine, investeerimine üldse) on üks tobedus – niikuinii jään sellest rahast ilma, parem ei tee midagi“ jne, siis mõtle veel kord, kas oled ikka piisavalt vastutustundlik nii enda kui ka teiste suhtes. Juhul, kui Sa ei ole vastutust võtnud ning kui Sinu elus peaks saabuma hetk, mil Sa lihtsalt ei saa enam ise endaga hakkama, paned Sa kellegi teise enda eest vastutama. Kes aga peaks tahtma Sinu suhtes vastutustunnet üles näidata, kui Sa ise seda teha pole tahtnud?
Samm 2. Kujutle end pensioniikka! Reisi planeerides vajad infot valitud sihtpunkti kohta. Seenioriiga on üks Sinu elutee etapp, kuid täpsem info selle kohta jõuab Sinuni alles siis, kui oled sinna kohale jõudnud. Seetõttu tulebki ettevalmistusteks appi võtta kujutlusvõime. Võid alustada küsimustest: „Kui vana ma olen, kui pensionile jään?“, „Kus ma pensionieas elan ja millega tegelen?“. Juba üksnes nende küsimuste vastused määravad, millisteks kulutusteks Sa peaksid valmis olema. Et ettekujutus tulevikust ei piirduks vaid pildiga „palmisaarel kokteile nautimas“, leia inspiratsiooni tänasest tegelikkusest, konkreetsetest näidetest oma pere, lähedaste ja tuttavate seast, kes on pensionieale lähemal või juba pensionil.
Samm 3. Pane kirja ettekujutus pensioniea väljaminekutest! Pikaajalisel planeerimisel polegi tarvis numbrites väga täpseks minna, sest niikuinii tuleb ette tegureid, millega Sa tänasel päeval arvestada ei oska. Peaasi on, et püüaksid enda prognoositud kulud läbimõeldult kirja saada. Kindlasti ei tasu Sul kulusid planeerides liiga palju loota sellele, et pensionieas kulutad oluliselt vähem kui täna. See on peamine viga, mida kiputakse tegema. Tõepoolest, mõningaid kulutusi ei tule pensionieas enam kanda, kuid tihti asenduvad need mingite muude kuludega, mida meil praegu pole (näiteks kulutused, mida täna võid seostada laste kasvatamisega, võivad tulevikus asenduda tervise heaks vajalike kulutustega, kodulaenumaksed, millest pensionieaks oled vabanenud, võivad teatud ulatuses asenduda sellesama eluaseme renoveerimiskuludega, jne).
Nii nagu seenioriea kulude planeerimisel ei tasu olla liiga tagasihoidlik, ei tasu neid kulusid kavandades muutuda ka üleliia lennukaks, sest kulud tuleb ju millegi arvelt ka katta.
Alusta prognoose sellistest regulaarsetest väljaminekutest, mis on Sulle tänagi tuttavad ning mille jätkumist pead ilmselgeks ka tulevikus (sh kulutused eluasemele, toidule jne). Kohanda neid vastavalt sellele, millisena oma seenioriiga ette kujutad.
Samm 4. Pane kirja ettekujutus pensioniea sissetulekutest! Seenioriea rahalised vahendid võib teatud mõttes jagada kaheks:
- regulaarselt laekuvad sissetulekud: riigi makstav pension (I sammas), palk (kui jätkad pensionieas töötamist), muud võimalikud tulud (sh investeeringute intressid, kinnisvara väljarentimisest saadav tulu jms);
- säästude arvelt kogunenud rahalised vahendid: sh pensioni II ja III sammas ning mis tahes muu säästetud vara, millest jooksvaid kulusid katta.
Rusikareegel ütleb, et Sinu pensioniea tulud peaksid moodustama 2/3 Sinu pensionilemineku eelsetest tuludest – siis ei ole Sa sunnitud oma elustiilis järele andma.
5. Leia tasakaal prognoositud kulude ja tulude vahel! Ilmselgelt on finantsilise toimetuleku aluseks – ükskõik millisel eluetapil – tasakaalus kulud-tulud. Kui teatud eluetappidel võime prognoosida oma tulusid pigem kasvavatena, siis seeniorieas tuleb meil kõige tõenäolisemalt arvestada vastupidisega. Kui tulud ei kasva, tuleb püüda vastavalt vähendada kulusid, aga viimane on võimalik vaid teatud piirini. Sellest järeldubki, et seeniorieas rahaasjadega toimetulek eeldab varem kogutud tagavara kasutusele võtmist. Selle tagavara loomine ongi seenioriea tulude-kulude tasakaalustamise võti ning ettevalmistuste sisu.
6. Loo endale säästud ning investeeri neid targalt! Selge see, et kui plaanid on tehtud, tuleb asuda tegudele. Seejuures ei ütle Sulle keegi täpselt ette, kuidas tegutseda. Veelgi enam, keegi peale Sinu enda ei sunni Sind tegutsema. Et otsest sundi pole iga päev tunda, tekitab enamik meist endale seeläbi suurepärase võimaluse lükata säästmise ning investeerimise tegelikku alustamist pidevalt edasi (isegi siis, kui ollakse selle tegevuse vajalikkust mõistnud).
„Mul pole säästmiseks piisavalt raha, saan tänasegagi vaevu hakkama“ on üks peamisi põhjuseid, millega säästmisest kõrvalehoidmist vabandatakse. Mida kaugemale aga säästmist ning säästude investeerimist edasi lükata, seda suurem on tõenäosus, et vajaliku tagavara kogumiseni ei jõutagi. Seega kõlab tõde ausalt, kuid inetult: säästmisvõimalus tuleb endale ise tekitada, olgu siis vähem kulutamise või rohkem teenimise arvelt. Sest kui Sa vaevled rahahädas oma parimas tööeas, siis pensioniikka jõudes ei lähe Sul rahaliselt mitte lihtsamaks, vaid veelgi keerulisemaks.
„Ma ei saa sellest investeerimisteemast midagi aru“, „Mul pole aimugi, kuhu või kuidas raha investeerida“, „Ma ei usalda mitte kedagi ega midagi, parem kogun raha „sukasäärde““ jne on sageli esinevad mõttemallid, kui jutt läheb säästude investeerimisele. Sisuliselt pole aga tegu millegi muu kui järjekordse tõendusmaterjaliga meie finantskirjaoskuse olematust tasemest ja kogemuse puudumisest. Sääste on aga vaja investeerida nii, et see tegevus pakuks meie säästudele vähemalt inflatsiooniga sarnast tootlust. Ilma selleta kaotavad säästud ajas väärtust ning muutuvad hetkeks, mil me soovime neid kasutusele võtta, kasututeks (või vähem kasulikeks).
See, kuidas Sa endale säästud lood ning kuidas ja kuhu need investeerid, on Sinu otsus. Seetõttu tuleb Sul seada eesmärgiks töötada läbi ja teha endale selgeks investeerimist puudutav info, nõuanded ja soovitused, sest lõppude lõpuks saad ainult Sina ise teha otsuseid, mis Sinu isiku ning eesmärkidega kõige paremini kokku langevad. Kas Sinu seenioriea tagavara hakkab kasvama kinnisvarainvesteeringute kaudu või finantsturgudel osaledes, kas otsustad teha investeeringuid iseseisvalt või selleks loodud lahenduste, sh fondide abil, või oled hoopis ettevõtja ning Sinu säästud suurenevad koos Su ettevõtte väärtuse kasvuga – see kõik on Sinu valik ja otsus. Unustada ei tohiks sedagi, et need võimalused ei välista üksteist, vaid hoopis toetavad. Nende valikute tegemiseks peab olema teadlik. Ning sellest tulebki alustada.
7. Ela täisväärtuslikult! Elu jooksul kogunev tarkus, sotsiaalsed sidemed, sündmused ja emotsioonid on need, mis Sind inimesena loovad. Seetõttu ei tohikski unustada peamist – elada täisväärtuslikult! Kuigi rahaline pool on vajalik, moodustab see ju vaid väikese killukese kõigest, mida „seenioriea varudena“ enda jaoks kõrvale panna.
minupension.ee
