Euroopa Komisjonile, majandusministeeriumile ja konkurentsiametile koostatud aruande kohaselt väheneb Eesti elektritootmise võimsus aastaks 2017. oluliselt ning uutesse tootmisseadmetesse suuremahuliste investeeringute puudumisel võib aastal 2016. tekkida tootmisvõimsuste puudujääk, märkis Elering.

Kuni 2015. aastani on tootmisvaru Eleringi hinnangul piisav, seda nii talvistel kui suvistel perioodidel.

Aastatel 2011 kuni 2017 on Eleringi teavitatud investeeringutest uutesse tootmisseadmetesse 896 megavati ulatuses, seal hulgas ka Eleringi poolt ehitatavad avariijaamad ligi 250 megavati ulatuses, mis käivitatakse vaid avariiolukorras ja elektriturul ei osale.

Samuti on arvestatud kahe uue Narva Elektrijaama ploki lisandumisega veidi vähem kui 600 megavati ulatuses, mille osas on aga jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi. Tootmisvõimsuste sulgemist kavandatakse 1358 megavati ulatuses.

Eleringi teatel on kriitilise tähtsusega 2016. aasta, mil tuleb kogu elektritootmine ühtlustada Euroopa Liidu nõuetega ning rakenduvad piirangud Narva Elektrijaamades kasutatavatele tootmisseadmetele. Tootja on teatanud olemasolevast kaheteistkümnest kuue ploki seiskamisest ja neljale plokile väävlipuhastusseadmete paigaldamisest.

Varustuskindluse aruande kohaselt ei ole pärast 2016. aastat konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 megavatini. Aastatel 2020 kuni 2025 võib uute investeeringute puudumisel elektrienergia defitsiit ulatuda juba kuni ligi 1400 megavatini, märkis Elering.

„Potensiaalne tootmisvõimsuste defitsiit Eestis suurendab hinnasurvet veelgi, eriti arvestades, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna. Aastaid tegemata investeeringud, mis ei ole reguleeritud elektrihinna tasemel olnud tootjatele majanduslikult põhjendatud, on viinud meid olukorda, kus lähikümnendil on elektrimajanduses meil ees väga suured väljakutsed," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Veskimäe sõnul tuleks leida võimalus subsiidiumide maksmiseks mitte turupõhiselt toimivate uute tootmisvõimsuste rajamiseks või aktsepteerida tiputarbimise katmist elektriimpordiga.

"Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis täiendavate ühenduste rajamine naabritega, sealhulgas eelkõige Estlink2,“ lisas Veskimägi.

Varustuskindluse aruande eesmärgiks on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025.

BNS