07.07.2011 Neljapäev

Palun mulle üks teadlane ja kaks üliõpilast!

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Palun mulle üks teadlane ja kaks üliõpilast! Lauri Karp leidis oma ettekandes, et Eesti ülikoolidega on koostööd teha keeruline. Uurisime, kuidas oleks ettevõtjatel kõrgkoolidega „ühise asja ajamist“ kõige hõlpsam alustada ning milliseid ettevõtjaid soovivad partneriteks Eesti suuremad ülikoolid.



Kuigi üliõpilaste ettevõttesse praktikantideks võtmine on üks lihtsamaid koostöövorme, võib firma hoopis enam kasu lõigata ühisest ettevõtmisest ülikooliga, mille tulemusena tehakse mõni ümberkorraldus tootmises, sünnib uus tehnoloogia või toode.

TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juht Tea Varrak ütleb, et ootab koostööd soovivaid ettevõtjaid keskuse poole pöörduma. „Alati võivad ettevõtjad meilt nõu küsida, kuid alati peab mõtlema, kas iga probleemi lahendamiseks on kohe vaja teadlast,“ sõnab ta. „Bürokraatia ja inimeste kättesaamatuse taha ei tohiks küll koostöö ettevõtjatega jääda, selleks meie keskus ongi. Meie roll on õiged küsimused edasi suunata ja me oleme võtnud kohustuse kõikidele küsimustele vastatata.“

Varraku sõnul eelistab tehnikaülikool ettevõtjaid, kes tahaks lahendada mõnda tehnoloogilist probleemi või mõnd uut tehnoloogiat välja töötada. „See oleks huvipakkuv meie teadlastele, doktorantidee ja magistrandidele,“ ütleb ta. „Ja muidugi meeldiks meile, kui kujuneks pikaajalisem koostöö. Näiteks Saku õlletehasega on meil pikaajaline koostöö olnud, oleme lahendanud selle firma kõikvõimalikke probleeme ning selle tulemusena nemad saanud ka kulusid kokku hoida.“

Varrak ütleb, et ettevõtjad võiksid enam olla huvitatud keskkonnateemadest – säästlikumate tehnoloogiate kasutamine hoiab kokku ettevõtja raha, niisamuti ka hästi läbi mõeldud ja korraldatud prügimajandus.

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura sõnab, et ettevõtjad on praegu, masujärgselt, väga huvitatud erinevatest koostööprojektidest ülikoolidega ning kõikvõimalikest programmidest, mille kaudu saab asju odavamalt teha või raha taotleda. „Kui umbes 4 aastat tagasi käisin ise Äripäeva seminaride raames kõik Eesti maakonnad läbi ja rääkisin ettevõtjatele kui kasulik on ülikoolidega koostööd teha, siis ei võtnud keegi eriti vedu. Oli kinnisvarabuumiaeg, raha tuli lihtsalt, nüüd aga oleme ajas, kus ettevõtjatel on suur huvi asju teha, aga raha on vähe,“ räägib ta. „Ega koostöö alustamisega muud kunsti polegi, kui võtta TÜ koduleheküljelt telefoninumbrit ja helistada kasvõi näiteks minule, siis saab edasi vaadata, kas ja mis laadi koostööd võiks teha.“

TÜ pakub mitmeid teenuseid, millest võiks ettevõtjatele kasu olla: energiatõhusa ehituse teenused, töötervishoiualased teenused, teadusaparatuuril põhinevad laboriteenused. Lisaks lööksid ülikooli teadlased Puura sõnul oma kogemuste ja oskusteabega huvitavates projektides kaasa, jutt käib näiteks biomeditsiini, materjaliteaduse, robootika jne valdkondadest.

Eriti paneb ta ettevõtjatele südame peale, et nad pööraksid rohkem tähelepanu intellektuaalse omandi kaitsmisele ja oma intellektuaalsete omandite portfellide ülesehitamisele. „Kardetakse, et patenteerimine on kallis ja meil Eestis ongi väga vähe patente võrreldes ülejäänud Euroopaga. Aga kui saab omandit kaitsta, siis kindlasti tuleb seda ka teha. Rahvusvahelises konkurentsis ei saa olla, kui su intellektuaalne omand on kaitsmata,“ räägib ta. „Ka see on üks valdkondadest, kus saab ülikooliga koostööd teha. Me saame nõustada selles valdkonnas ning meil on kõrge kompetents sel alal.“

EBSi rektori Peeter Grossi sõnul polegi ülikooliga koostööd soovivale ettevõtjale muud soovitust, kui et võtke kooliga ühendust. „EBS on suhteliselt väike ülikool ja ettevõtjatel on meiega lihtne suhelda,“ sõnab ta. „Seda kindlasti ei juhtu, et ei jõua õige inimesena või põrkuks ettevõtja meiega suheldes mingile bürokraatiale.“

Jah, mängureeglid kasvõi praktikakohtade valikul on ka EBSil. „Me tahaks, et meie üliõpilased teeksid oma praktikaid suuremates ja rahvusvahelisemates firmades, kui on just tegevust alustanud ühemehefirma. Kuid meie väga suur huvi on olla lähemal ettevõtjatele ja ettevõtlusmaailmale, oleme selles suhtes veidi pragmaatilisemad kui ehk suured Eesti ülikoolid. Ettevõtjatega koostöö on meile eluline huvi, sest meie lõpetajad suunduvad ju ettevõtlusse,“ räägib Kross.

Ta räägib, et EBSi magistrandid on valdavalt töötavad inimesed ja neil on komme otsida ülikooli bakalaureusetudengite seast oma firmadesse töötajaid. Samuti on ettevõtjad pöördunud ülikooli sooviga leida mõnd välistudengit nt kui on vaja Hiina keele asjatundjat. Nii läks Tallinna sadama konteinerterminaliga, et kui nad alustasid koostööd Hiinaga, siis said EBSi Hiinast pärit tudengid selle projekti juures abiks olla.

Krossi sõnul on EBSil pidevalt käimas mitmeid ühiseid ettevõtmisi ettevõtjatega – näiteks praegu LHV pangaga: LHV aitab ülikooli valmistada ette investeerimisspetsialiste, nende inimesed käivad tudengeid õpetamas ning LHV annab ka rahalist toetust. Programmi eesmärk on, et üliõpilased saavad kvalifikatsiooni, mis võimaldab taotleda rahvusvahelist sertifikaadi, mis omakorda avab maailmas uksi mistahes finantsasutusse tööle asudes.

juhtimine.ee

 

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.