• Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk saavutas 2017. aastal uue rekordi
• Suurenesid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import, ennaktempos aga teenuste eksport
• Eesti on EL-i uuematest liikmesriikidest üks enim välismaiseid otseinvesteeringuid saanud riike

Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen ütles, et Tallinn-Helsingi raudteetunnel oleks Soome jaoks oluline ühendus Mandri-Euroopaga.

• Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
• Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
• Eesti on EL-i liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKP-st). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud EL-i liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Kaubaekspordi 2016. aasta teisel poolel alanud kasv jätkus 2017. aasta esimeses kvartalis. Peaaegu kõikide kaubarühmade puhul on väljavedu iga kuuga suurenenud. Peamise eksportiva sektori, st töötleva tööstuse konkurentsivõime hindamiseks on aga oluline vaadelda esmajoones seda, kuidas on muutunud Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu. Teine osa ekspordist – välismaalt sissetoodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport – iseloomustab rohkem piirkonna üldisi kaubavooge ning selle käekäik on oluline pigem veoteenuste sektori jaoks, kuid ei kirjelda majanduse üldist ekspordivõimet.

Eesti Panga kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta aprillis 9 miljoni euroga miinuses.