Tööõigus ja tööturg

Täna jõustuvad muudatused, mis tagavad Eestisse lähetatud töötajate õiguste parema kaitse - täpsustuvad lähetatud töötajate töötingimused Eestis töötamise ajal ja kehtestatakse pikaajalise töötamise regulatsioon ning tööandjad peavad lähetatud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoidma.

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega. Lähetatud töötajaks loetakse sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama, kontsernisiseselt erinevatesse tütarettevõtetesse või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Riigikogu muutis 17. juunil Eestisse lähetatud töötajate seadust (ELTTS), misläbi muutusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimused. Täpsustus lähetatud renditöötajate edasilähetamise kord. Töötajate kasutamiseks lepingut sõlmides peavad rendiagentuur ja kasutajaettevõtja kokku leppima, kas lähetatud töötajate teise välisriiki edasi lähetamine on üldse lubatud. Kui kasutajaettevõtja töötaja edasi lähetab, peab tal olema selleks tema esmase tööandja nõusolek. Edasi lähetamise puhul säilib töötajal lähetatud renditöötaja staatus. 

Seadusega muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Nüüdsest tuleb töötasu alammäära asemel tagada töötasu ning hüvitada ka lähetatud töötajatele lähetusega seotud kulud. Näiteks töötab lähetatud töötaja tavapäraselt Tallinnas, kuid töö tegemiseks peab ta sõitma materjali järele Narva või Stockholmi. Sellisel juhul tuleb tööandjal tasuda lähetatud töötaja sõidukulud, sealhulgas välislähetuse puhul ka päevarahad. 

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon. Seni ei reguleerinud seadus, kui kaua võib teise liikmesriigi töötaja Eestis lähetatud töötajana tööd teha ainult miinimumnõuete alusel. Seadusemuudatus eeldab, et lähetatud töötajana ollakse Eestis kuni aasta. Seejärel peab tööandja arvestama, et 12 või 18 kuu Eestis töötamise järel kohaldub kogu Eesti tööõigus. Näiteks kui praegu tuleb lähetatud töötajale saabumise hetkest alates tagada põhipuhkus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist kohaldub ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus. 

Siiski on sellest reeglist ka erisus. Esialgset 12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni ka nii, et rakenduks jätkuvalt ainult miinimumnõuete täitmise kohustus. Selleks tuleb tööinspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teade. Uues teates peab olema välja toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Kui tööandja teab, et töötaja viibimine Eestis on täiendavalt vajalik näiteks vaid kahe kuu võrra, võib perioodi pikendada ka 14 kuuni. Pikaajalise lähetuse puhul hakatakse 12- või 18-kuulist perioodi arvestama seaduse jõustumisest. 

Tööandja jaoks lüheneb lähetatud töötajatega seotud dokumentide säilitamise periood seniselt seitsmelt aastalt kolmele alates lähetusperioodi lõppemisest. 

Muudatustega lisandub tööandjale ka kohustus hoida Eestisse lähetatud töötajate andmed ajakohasena ning muutustest teavitada tööinspektsiooni ehk esitatavad andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.

Valitsus kiitis tänasel istungil eelnõu, mis muudab lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagatud töötingimusi, eelnõu võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi. Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu, mis kehtestab meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamist.

Seaduse kohaselt on lähetatud töötaja Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsist Eestisse lähetatud inimene, kes tavaliselt töötab nimetatud riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eelnõu kohaselt muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Muudatuse tulemusel tuleb töötasu alammäära ehk 584 euro asemel lähetatud töötajale maksta töötasu. Praegu tuleb tööandjal tagada vähemalt töötasu alammäära maksmine. Lisaks nähakse ette uus reegel, et töötajale tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud.

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist kohaldada kogu Eesti tööõigust. Kehtiv kord näeb ette minimaalsed töötingimused (näiteks miinimumtasu, tööaeg, puhkeaeg), mille kohaldamisele ajalist piirangut ei ole seatud. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja.

Eestisse lähetatud töötajate arv on kasvavas trendis. Aastal 2017 esitati tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta.

Möödunud aasta andmete alusel on kõige rohkem ehk 597 lähetatud töötajaid pärit Lätist. Veerand Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning viiendik töötlevas tööstuses.

Valitsus arutab tänasel istungil eelnõu, mis muudab lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagatud töötingimusi, eelnõu võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi. Valitsus arutab sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu, mis kehtestab meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamist.

Käisin töötervishoiu- ja tööohutusalasel koolitusel. Seal räägiti, et tööandja peab igal aastal koostama tegevuskava, et vältida või vähendada töötajate terviseriske. Seadus aga ei kohusta tegevuskava igal aastal koostama. Mille alusel tööandja tegevuskava koostama peab?
Euroopa Liidu institutsioonide juhid allkirjastasid reedel Rootsis, Göteborgis toimuval sotsiaaltippkohtumisel Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise kokkuleppe.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes