Pöördusin avaldusega töövaidluskomisjoni, sest tööandja jättis mulle mitmel kuul töötasu osaliselt välja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata jätmine töölepingu ning pangakonto väljavõttega tõendatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus tööandjaga. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse, aga tööandja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekretärile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast. Nüüd määras töövaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa töövaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?

“Töötasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. Ühepoolne muutmine on lubatud üksnes töötasu ajutisel vähendamisel töö mitteandmise korral ning töötasu alandamisel. Töötasu vähendamist töö mitteandmise põhjusel saab rakendada näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole anda tööd ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta. Enne töötasu vähendamist tuleb töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida. Kui töötaja ei ole vähendamisega nõus, saab ta töösuhte üles öelda, millele järgneb sarnaselt koondamisele hüvitis.”

Välismaalase töötasu maksustamisel tuleb võtta arvesse seda, kas tegu on lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, aga ka kui kaua töötaja Eestis viibib.

Töötasu on tasu, milles pooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Töötasu peab sisalduma seega töötaja töölepingus, kuid võib olla kokku lepitud ka kollektiivlepinguga.

Tööinspektsiooni poole pöörduja kurdab, et ei saanud katseaja eest töötasu.