Valitsus ei toetanud 26. juuli istungil riigikogu eelnõu, mis võimaldaks tööandjatel hüvitada erisoodustusmaksuvabalt töötajate ühistranspordiga tööle jõudmise kõik kulud.

Riik plaanib muuta töölepinguseadust nii tööaja, kaugtöö kui ka tähtajalise töölepingu osas. Samuti plaanitakse muuta töötervishoiuga seotud õigusakte nii, et see arvestaks võlaõiguslikke töösuhteid ja kaugtööst tulenevaid erandeid. Ülevaate muudatustest annab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Alates 15. juulist 2018 tuleb lähetatud töötajatest Tööinspektsiooni teavitada enne lähetatud töötaja tööle asumist Eestis. Teavitamata jätmise korral võib kohustust rikkunud ettevõtet karistada kuni 32 000 euro suuruse trahviga.

Riigikogu Reformierakonna esimees Jürgen Ligi leidis ERR-ile antud usutluses, et tööandjale töötajate kindlustamise kohustuslikuks tegemise plaan on küüniline ja majandusele kahjulik – liiatigi hoolitseb hea tööandja töökeskkonna eest niigi, halb aga loodab tõenäoliselt ilma läbi ajada.

Rahvusvahelisest uuringust Decoding Global Talent 2018 selgus, et 56 protsenti Eesti töötajatest on valmis töötama välismaal, antud näitaja on nelja aastaga küll langenud 4 protsenti, kuid samas on 76 protsenti Eesti kõrgharitud töötajatest ja 69 protsenti nooremast generatsioonist valmis asuma tööle välismaal.