Üks enam eelmisel aastal kõneainet pakkunud käibemaksuseaduse  (edaspidi – KMS) muudatus (jõustus 1. jaanuaril 2018), puudutas sõiduauto sisendkäibemaksu ümberarvestamise reegleid, ja oli tingitud tulumaksuseaduse sõiduautode eratarbe maksustamise ulatuslikust ümberkorraldusest.

Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Eelmise aasta lõpus pälvis suurt tähelepanu õiguskantsleri ettepanek lubada sisendkäibemaks täies mahus maha arvata ka reisijateveoteenust pakkuvate M1‑kategooria väikebusside (mis käibemaksuseaduse tähenduses on sõiduautod) kuludelt. Seni said seda võimalust kasutada vaid taksoveoks kasutatavad sõidukid.