Lugeja küsib: maksukohustuslane omandas uue korteriomandi 2018. aasta jaanuaris. Korter soetati kontorina kasutamiseks ning sisendkäibemaks võeti maha. Korterit kasutati kaheksa aastat kontorina. 
Nüüd on plaanis anda see korteriomand rendile teisele juriidilisele isikule kontoripinnana. Kas sellisel juhul tuleb tehtud sisendkäibemaksu mahaarvestust korrigeerida 1/10 reegli alusel, arvestades, et kinnisvara jääb ka edaspidi ettevõtluse tarbeks kasutusse, kuid mitte enam otseselt...

Lugeja küsib: Eesti ettevõte teeb koostööd Inglismaa firmaga, luues krüptovarateemalisi koolitusmooduleid. Inglismaa firma esitab arve Eesti ettevõttele, kes müüb teenuse edasi teisele Inglismaa firmale. Eesti ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, kuid peaks registreeruma piiratud käibemaksukohustuslaseks.
Kas oleks mõistlik registreerida end tavaliseks käibemaksukohustuslaseks, et deklareerida käive ja arvata maha sisendkäibemaks? Milliseid lisadeklaratsioone tuleks teha...

Eraisiku omandis oleva korteri kohta on ettevõttel omanikuga sõlmitud tasuta kasutamise leping. Ettevõte üürib korterit välja lühiajaliselt (Airbnb platvormi kaudu). Ettevõtte kuludesse saab kanda näiteks remondi ja mööbli kulud. Kas Eesti Energia ja Elisa teenuste arvete alusel, mis on väljastatud korteri omaniku nimele, saab ettevõte sisendkäibemaksu tagasi küsida?

Kas veoteenust pakkuv ettevõte võib kuludesse kanda tasu autojuhtide kutse säilimiseks vajaliku ametikoolituse eest? Kas sisendkäibemaks kuulub mahaarvamisele?

Kui kaua hiljem võib arve esitada? Kas pean seda aktsepteerima, kui esitatakse ligi pool aastat hiljem? Mõjutamiseks vist eriti variante ei ole?