Õigus
Riigikontrolör Alar Karis andis 6. novembri keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt vähenevad.

Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ehk aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontroll analüüsis omavalitsuste viimaste aastate finantsinfot ja leidis, et kuigi valitsus plaanib aastaks 2020 suurendada omavalitsuste rahastamist, ei aita pelgalt raha juurdeandmine lahendada probleemi neis omavalitsustes, kelle rahalised võimalused jäävad ülejäänud omavalitsustest oluliselt maha. Kohalikud omavalitsused saavad oma tulusid vähe mõjutada, valdav osa tulusid (83%) on riigi otsustada. Kuigi riik jagab omavalitsustele raha ühtsetel alustel, jaguneb see tegelikkuses omavalitsuseti ebaühtlaselt.

Riigikontrolli hinnangul ei ole jätkuvalt selge, mis mahus Eesti riik peab maksma Rail Balticu raudtee eest ja soovitab riigikogule enne selle ehitamise leppe ratifitseerimist küsida valitsuselt lisaanalüüse tegevuskavaks kui vajamineva investeeringu maht peaks kasvama.

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid, kuid töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sealhulgas vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!