gif Company 930x140 ee

 

Majandus ja äri
Finantsinspektsioon avaldas lühiülevaated Eesti finantssektori 2018. aasta esimese kvartali arengutest ning sektorit ohustavatest peamisetest riskidest. Ülevaadetest selgub, et Eesti turul tegutsevate finantsettevõtete ärimahud ning kasumid kasvavad.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler pani 10. mail riigikogus inspektsiooni 2017. aasta aruannet tutvustades Eesti finantssektorile hindeks viis ja kolm pluss, toonitades seejuures, et need suhteliselt head hinded võivad muutuda, kui realiseeruvad sektorile olulised riskid.
  • Klientide varade maht: 1,1 mld eurot (IV kv 2016) / 0,9 mld eurot (I kv 2017)
  • Investeerimisühingute varade maht: 47 mln eurot (IV kv) / 49 mln eurot (I kv)
  • Likviidsuskattekordaja: 268% (IV kv) / 149% (I kv)
  • Kasum/kahjum: 3,7 mln eurot (IV kv) / 1,2 mln eurot (I kv)
  • Neto teenustasutulud: 7,6 mln eurot (IV kv) / 5,0 mln eurot (I kv)
  • Omakapitali tootlikkus (aasta baasil): 6,9% (IV kv) / 11,7% (I kv)
  • Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv: 36,7% (IV kv) / 32,04% (I kv)

Eesti reguleeritud finantsturul tegutseb kolm investeerimisühingut. Finantsinspektsioon menetleb ühte investeerimisühingu tegevusloa taotlust.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes 2017. aasta esimese kvartaliga
märkimisväärselt – 19% – ja langes 0,9 miljardi euroni. Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, siis kuulusid enam kui 99% klientide varadest mitteresidendist klientidele.

Investeerimisühingute endi varade maht suurenes esimese kvartaliga 3%, 49 miljoni euroni. Investeerimisühingute varad koosnevad peamiselt likviidsetest vahenditest (47%) ja laenudest klientidele (44%). Kvartali jooksul suurenesid laenud klientidele likviidsete vahendite arvelt.

Investeerimisühingud väljastavad klientidele laene väärtpaberite tagatisel. Laenamine klientidele väärtpaberite tagatisel on reeglina abitegevusvaldkonnaks väärtpaberivahenduse teenuste pakkumisel. Kuna tegemist on lühiajaliste laenudega, siis on nende maht kvartalite lõikes volatiilne ja sõltub eelkõige klientide kauplemisaktiivsusest.

Investeerimisühingud omandavad kauplemisportfelli tururiskipositsioone nii bilansiliste investeeringute kui ka bilansiväliste instrumentidega, nagu tuletisinstrumendid. Seetõttu ei ole positsioonide suurus bilansimahuga piiratud.

Suurimaid positsioone omandatakse välisvaluutaga seotud instrumentides. Avatud valuutapositsioonide summa suurenes kvartali jooksul 7% ja moodustas 164% investeerimisühingute omavahenditest. Lisaks oli investeerimisühingutel avatud positsioone aktsia- ja kaubariskiga seotud instrumentides kokku 50% omavahenditest.

Investeerimisühingute tururisk on kõrge ja selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust. Investeerimisühingud teenisid esimeses kvartalis 1,2 miljonit eurot kasumit, mida on võrreldes mulluse keskmise kvartalikasumiga neljandiku võrra vähem.

Investeerimisühingud teenisid võrreldes eelmise kvartaliga 35% vähem tulu, kuid siinkohal tuleb arvestada, et eelmise kvartali tulu oli erakordselt kõrge.

Vaatamata tulubaasi langusele, oli investeerimisühingute omakapitali tootlus esimeses kvartalis 11,7%, mida võib lugeda heaks kasumlikkuse tasemeks. Kasumlikkusele avaldas positiivset mõju erakorraliste kulude puudumine, nagu klientide nõuete allahindlus või kahjumid valuutariski võtmiselt.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid esimeses kvartalis kõik investeerimisühingud, ehkki keskmine likviidsuse normatiivi täitmine kahanes 268%lt 149%ni seoses laenude andmisega klientidele.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes esimeses kvartalis 36,7%-lt 32%-ni. Seda põhjusel, et riskipositsioonid suurenesid oluliselt kiiremini kui omavahendid.

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Investeerimisühingute peamiseks ohuteguriks on suure tururiski võtmisele üles ehitatud ärimudelid. Suure võimenduse tõttu on isegi väike vapustus finantsturgudel võimeline suuri kahjumeid tekitama.
  • Lõviosa investeerimisühingute teenuste müügist toimub väljaspool Eestit ning teenuseid osutatakse enamjaolt mitteresidentidele. Ulatusliku piiriülese tegevusega kaasnevad aga märkimisväärsed operatsiooni-, vastavus- ja rahapesuriskid.
  • Investeerimisühingud on allutatud samasugustele keerukatele ja mahukatele regulatsioonidele nagu krediidiasutusedki, kuid arvestades investeerimisühingute väikest ressursibaasi ja madalat haldussuutlikkust, on viimaste vastavusriskid kõrgemad.

Finantsinspektsioon

  • Maksete maht: 179 mln eurot (IV kv 2016)  /  124 mln eurot (I kv 2017)
  • Maksete arv: 904 tuhat (IV kv)  /  904 tuhat (I kv)
  • Kasum: 1,5 mln eurot (IV kv)  /  0,4 mln eurot (I kv)
  • Omakapitali tootlikkus: 12,3% (IV kv)  /  2,7% (I kv)
  • Omavahendite nõude kaetus: 565% (IV kv)  /  587% (I kv)

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2017. aasta esimeses kvartalis makseid 124 miljoni euro väärtuses, 31% vähem kui mullu viimases kvartalis. Maksete arv oli kolme viimase kvartali jooksul stabiilne. Keskmine
maksetehingu summa oli 137 eurot ehk 31% väiksem kui neljandas kvartalis.

Makseasutused teenisid esimeses kvartalis 0,4 miljonit eurot kasumit. Võrdluseks: eelmise aasta esimese kvartali lõpetasid makseasutused kahjumiga.

Esimese kvartali kasum jäi veidi alla kogu 2015. aasta kasumile ning ületas 2016. aasta kolme esimese kvartali kasumit. Müügitulu makseteenustelt moodustab umbes neljandiku kogu teenitud tulust.

Makseasutuste sektori omakapitali tootlikkus moodustas esimeses kvartalis 2,7%, olles aasta varem -1,4%.

Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on hea: omavahendite nõue on täidetud pea kuuekordselt.

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Makseasutuste huvi turule tulla püsib.
  • Mittepiisava maksete mahu ja vähese kasumlikkuse tõttu on mitmed makseasutused muutmas oma ärimudelit. Selle käigus teostatakse uute võimalike teenuste analüüse ja kaalutakse uute teenuste pakkumise alustamist.
  • Mitteresidentide segmendis tegutsevaid makseteenuste osutajaid ohustab enim rahapesurisk. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi peavad makseteenuste osutajad tuvastama, kes on nende kliendid ja milline on klientide majandustegevus, määratledes selliselt klientide riskiprofiili.

Finantsinspektsioon

Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas tänavu esimeses kvartalis 100 miljoni euro võrra 5,6 miljardi euroni.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes