Riigihangetel ja hankeid käsitlevatel reeglitel on kurikuulsalt paindumatu ning kohati isegi ettevõtjavaenulik maine. Olgugi et partneriks on riigiasutus, saaks äri ajada ju lihtsamalt, kiiremini ja vähemate formaalsustega. See oleks tõhusam ning kokkuvõttes odavam kõigile, ka maksumaksjale. Parimatest kavatsustest hoolimata peab ettevõtja kuulma partnerilt alatasa sama vastust: „Nii ei saa, peame järgima riigihangete seadust.“

Hiinast alguse saanud ja nüüdseks kogu maailma hõlmav koroonaviiruse levik tekitab probleeme ka rahvusvahelises äris tegutsevatele ettevõtetele. Esialgsete meetmetena peatas rida riike reisimise ja kaubaveo Hiinasse ja Hiinast. Nüüdseks on mitmed riigid taastanud piirkontrolli või keelanud üldse liikumise üle riigi piiride. Ka riikide sees kehtivad mitmed piirangud on läinud järjest karmimaks – alates töötajate kohustuslike puhkuste ning karantiinidega ning lõpetades koolide, avaliku sektori asutuste ja meelelahutusasutuste sulgemise ja rahvarohkete kogunemiste keelamisega. Erinevate meetmete tulemusena on peatunud paljude ettevõtete ning tehaste tegevus.

Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja sama palju erinevaid maksusüsteeme. Soome maksusüsteemi ei peeta Eestis üldiselt mitte väga ettevõtjasõbralikuks, Soomet aga peetakse riigiks, kus  maksud on kõrged. Kas asjad on ikka nii?