Suvised reeglid kortermajas: rõdul ei grillita
Kas korteriühistu võib raamatupidaja ekslikult ülekantud summa palgast kinni pidada?
Korteriühistu raamatupidaja kandis ekslikult 823 eurot remonditööde eest ettevõttele Stalleri OÜ. Tegelikult pidi ta raha üle kandma sarnase nimega ettevõttele Stalleri Teenindus OÜ.
Selleks et ekslikult ülekantud raha tagasi saada, kirjutati järgmisel päeval Stalleri OÜ juhile avaldus, millele tuli vastus, et ettevõttele on välja kuulutatud pankrot ning tema pangakonto on blokeeritud. Pank keeldus samuti raha tagastamast. Korteriühistu esimees nõudis raha ülekandmist Stalleri Teenindus OÜ-le, kuna ettevõte pidi maksma palka töid teinud töötajatele.
Äriregistri andmetel on mõlema ettevõtte omanik üks ja sama isik. Sellest tulenevalt keeldus raamatupidaja raha uuesti üle kandmast seni, kuni raha tagastatakse või tehakse tasaarveldus. Kuid korteriühistu esimees jäi oma nõudmise juurde ja raamatupidaja kandis raha üle ka teisele ettevõttele. Inventuuriaktis sai märgitud, et raha kanti pankrotis ettevõttele ja seda ei ole võimalik tagasi saada. Korteriomanike üldkoosolekul otsustati kogu summa raamatupidaja palgast kinni pidada. Kas üldkoosolekul on õigus sellist otsust vastu võtta?
Vastab Tatjana Kalin, vandeadvokaat, õigusbüroo Emirlin Consult:
Revisjon korteriühistus
Tüüpilised korteriühistu raamatupidamise korraldamise revisjoni käigus avastatavad vead on tingitud ebakorrektsest dokumentide vormistamisest. Artiklis kajastatu aitab nii korteriühistute revidente revisjoni teha kui ka korteriühistute raamatupidajaid revisjoniks valmistuda.
Riiklikud ja kohalikud toetused ärgitavad ühistuid maju renoveerima
Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel.
Kas korteriühistu võib teha väljamakseid liikmetele?
Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu. Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest räägib täpsemalt advokaadibüroo Biin & Biin advokaat Kaupo Kask.
