EML: käibemaksu tõstmine ajakirjanduse tellimustele on šokk
Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas eile pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendi võrra ning seda ühegi analüüsita, kirjastajaid kaasamata.
Krüpto ja käibemaks
Krüpto ja käibemaksu omavahelise seose teemad on ajaga muutunud järjest aktuaalsemaks.
Segadus kinnisvara ostu maksustamisega
Minu kliendil on segadus kinnisvara ostu maksustamisega (kinnisvara koos maaga). Tehtud on notariaalne müügileping, mille kohta eraldi arvet ei koostatud. Lepingus on kirjas, et kinnisvara hind on 45 000 eurot, hind sisaldab käibemaksu. Klient sai aru, et tema saab 7500 eurot käibemaksu n ö tagasi. Müüja deklareeris esmalt kinnisvara müügi kui maksuvaba tulu. Kui maksuamet hakkas asja uurima, nõustus müüja vabatahtliku maksustamisega ja vormistas KMD ringi, deklareeris müügihinnana 37 500 eurot ja pöördmaksustas kinnisasja käibemaksu 7500 eurot. Minu klient maksis müüjale 45 000 eurot. Kas praegusel juhul saaks tõlgendada nii, et klient oleks pidanud maksma 37 500 eurot ja ta peaks müüjalt saama tagasi 7500 eurot?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Hotelliliit: oleme nõus 11-protsendise käibemaksumääraga
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) märkis pöördumises valitsusele, et majutusasutuste sektor on solidaarsuse mõttes valmis käibemaksumäära tõusuga 2 protsendipunkti võrra 11 protsendini, valitsuse algne plaan oli määr tõsta aga 22 protsendini.
Arve korteriühistule
Korteriühistu asub hoones, mis kuulub mittetulundusühingule (MTÜ), kes on käibemaksukohustuslane. Korteriühistu omab 31% osalust hoonest. Nüüd esitas MTÜ korteriühistule arve ja pani ka kaasa arved, mille alusel see koostatud on. Üks neist arvetest oli käibemaksuta, kuna firma polnud käibemaksukohustuslane. Kas MTÜ-l on õigus sellelt käibemaksuta saadud arvelt korteriühistule lisada omapoolne käibemaks? Tegu on sanitaartehniliste tööde arvega.
