Õigus
Väljakuulutatud eriolukorras on rakendatud mitmeid meetmeid, mis on otseselt või kaudselt sundinud ettevõtjaid oma tegevust oluliselt piirama või täielikult peatama. Paratamatult tekib mingil hetkel küsimus, kas ettevõtjal võiks olla lisaks alust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist, mida abimeetmed ei korva.
Praktikas tõusetub aeg-ajalt küsimus, kuidas jaguneb vastutus, kui töötaja oma tööülesannete täitmisel tekitab kahju kolmandale isikule, näiteks töötaja süül juhtub liiklusõnnetus.. Kas siin tuleb tugineda üksnes töölepingu seaduse (TLS) §-le 76 või on vajalik rakendada ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid?

Ekslikult kiputakse arvama, et kui käibemaksukohustuslane arve esitab, siis peab sinna ilmtingimata käibemaksu lisama. Kõik, mille eest saab kliendile arve esitada, ei ole kaup ega teenus ega ka selle tõttu käive, selgitavad Leinonen Estonia spetsialistid.

Eesti Kindlustusseltside Liidu koondinfo kohaselt hüvitasid Eesti kindlustusandjad möödunud aastal 149 253 kindlustusjuhtumit ehk keskmiselt 592 kahju tööpäevas.

Korteriühistu raamatupidaja kandis ekslikult 823 eurot remonditööde eest ettevõttele Stalleri OÜ. Tegelikult pidi ta raha üle kandma sarnase nimega ettevõttele Stalleri Teenindus OÜ.

Selleks et ekslikult ülekantud raha tagasi saada, kirjutati järgmisel päeval Stalleri OÜ juhile avaldus, millele tuli vastus, et ettevõttele on välja kuulutatud pankrot ning tema pangakonto on blokeeritud. Pank keeldus samuti raha tagastamast. Korteriühistu esimees nõudis raha ülekandmist Stalleri Teenindus OÜ-le, kuna ettevõte pidi maksma palka töid teinud töötajatele.

Äriregistri andmetel on mõlema ettevõtte omanik üks ja sama isik. Sellest tulenevalt keeldus raamatupidaja raha uuesti üle kandmast seni, kuni raha tagastatakse või tehakse tasaarveldus. Kuid korteriühistu esimees jäi oma nõudmise juurde ja raamatupidaja kandis raha üle ka teisele ettevõttele. Inventuuriaktis sai märgitud, et raha kanti pankrotis ettevõttele ja seda ei ole võimalik tagasi saada. Korteriomanike üldkoosolekul otsustati kogu summa raamatupidaja palgast kinni pidada. Kas üldkoosolekul on õigus sellist otsust vastu võtta?

Vastab Tatjana Kalin, vandeadvokaat, õigusbüroo Emirlin Consult:

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes