2011.a. aprillis kirjutasin blogis teemal: vastutusotsus – kas maksuhalduri riskiinvesteering võlgade sissenõudmisse?

Esitan ilmselt küsimuse, mida sooviksid teada paljud. On osaühing – sellel ainuomanik, kes ühtlasi ka juhatuse liige. Ettevõttel ei ole võimalik maksta juhatuse liikmele mingit tasu (töö)ülesannete eest. Samas on juba (eelnevate perioodide eest) igakuiselt deklareeritud TSD-l ja makstud minimaalne sotsiaalmaksukohustus (juhatuse liige soovib, et tal oleks ravikindlustus). Kas ainult selline sotsiaalmaksukohustuse deklareerimine ja maksmine on väga vale või siiski on mingid võimalused? Millised on niisugusel juhul õiged sammud edaspidi, kui eelnevalt  on tehtud nii? Või on kõige õigem ikka deklareerida vähemalt miinimumpalk ja maksta siis sealt kaasnevad maksud (kuigi nagu eelnevalt mainisin, ei ole ettevõttel piisavalt vaba raha, et sedasi talitada)?

Vastab Toomas Villems, vandeaudiitor, Villems Donoway:

Praktikas tegutsevad juhatuse liikmed sageli ilma lepinguta või töölepingu alusel hoolimata sellest, et seaduse kohaselt peab juhatuse liikmel olema juriidilise isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping. Mõnikord sõlmitakse juhatuse liikme lepingu asemel tööleping, vahel jäetakse lepinguline suhe aga üldse kirjalikult vormistamata. Korrektse juhatuse liikme lepingu sõlmimata jätmine tähendab aga tervet hulka ebavajalikke probleeme ning õiguslikku ebakindlust, mida on võimalik hõlpsasti vältida, kirjutab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik.

Äriühingu juhatuse liikmeks valitud isikute puhul tõusetub praktikas sageli küsimus, kas ja millise lepingu peaks äriühing juhatuse liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramiseks sõlmima.

Viimase poole aasta jooksul on olnud mitu kohtuvaidlust, mille tagajärjel on äriühingu võlad tulnud maksta juhatuse liikmel, kirjutab Äripäev.