Luminor panga peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul näitab tarbimise jätkuvalt kõrge tase hüppelise hinnatõusu tingimustes seda, et eeldatakse hindade edasist kiiret kasvu, mis paneb inimesi tarbima, sest oodatakse, et tulevikus on raha vähem väärt.

Juulis kiirenes hinnatõus Eestis veelgi, ulatudes aastases arvestuses juba 23 protsendini. Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel tõusnud hindadest kaks korda aeglasemalt, 11 protsendi võrra. Ka pensionite tõus ei ole suutnud hindade kasvuga sammu pidada. Hinnatõus on keskmisest veelgi suurem väiksemate sissetulekutega peredes, kus hinnatõusu peasüüdlased elektri- ja küttearved, moodustavad pere eelarvest suurema osa.

Rahandusministeerium ei soovita kiiret hinnatõusu käsitleda riigihangete seaduses ja Euroopa Liidu direktiivis toodud ettenägematu asjaoluna, kuna Eurooa Komisjon ei ole oma seisukohta sellele teemale veel andnud.

Eesti elamuhoonete kinnisvarahinnad kasvasid tänavu esimeses kvartalis 7,1 protsenti, mis oli Euroopa Liidu (EL) riikide seas suurim kvartaalne hinnatõus. 

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on energiahindade ja laiemalt toormete hinnakasv loonud keskkonna, kus on võimalik hindu tõsta, ent kuna maailmaturul on toormete hinnad juba mõnda aega langustrendis, ei saa juunis jätkunud järsku hinnatõusu enam põhjendada kulude kasvuga.