Õigus

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oleks energiakandjate käibemaksu vähendamine energiahindade tõusu šoki leevendamiseks eelkõige toetus kõige jõukamatele ja vähendaks võimalusi toetada tegelikke abivajajaid.

Riigikogu riigieelarvekontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ja omanike keskliidu esimees Priidu Pärna tegid ettepaneku langetada gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu hinnašokiperioodiks 20 protsendilt 9 protsendile.

Inflatsiooni lükkavad endiselt ülespoole peamiselt pakkumispoolsed tegurid. Septembris oli hinnatõus energiahindade mõjul aastavõrdluses 6,6%. Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem. Samuti kanduvad hinnamuutused Eestis lõpptarbija hindadesse kiiremini kui mujal.

Aprillis odavnes tarbimiskorv nii eelmise kuu kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aastaga alanesid hinnad 0,8 protsenti. Kõige rohkem mõjutas hinnaindeksit energia odavnemine, kirjutab Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul põhjustab Eestis inflatsiooni kõrget taset inimeste suhteline vaesus ja aktsiisitõusud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255