Rahandusministeeriumis valmis omavalitsustele mõeldud kaasava eelarve juhend. Kaasav eelarve annab inimestele võimaluse osaleda kohaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel. Juhend on praktiline ning selle põhirõhk on soovitustel ja näidetel.

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.

Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti tuleva aasta riigieelarve kava üldjoontes liidu eelarvereeglitega kooskõlas, kuid samas mõningad riskid siiski püsivad.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kordas 10. mail oma seisukohta, et euroala vajab eraldi eelarvet, seda hoolimata Saksamaa skeptilisest hoiakust antud ettepanekusse.