15.04.2020 Kolmapäev

Eelarvenõukogu: kriisist taastumine võib võtta prognoositust kauem

Eesti eelarvepoliitikat hindava eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumise aeg kujuneda rahandusministeeriumi prognoosist pikemaks, kuna majanduse tootmisvõimsus ja kaubandussuhted võivad kauem häiritud olla.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti valitsussektori võlakoormus ulatuda pärast kriisi 22 protsendini SKPst.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti valitsussektori võlakoormus ulatuda pärast kriisi 22 protsendini SKPst. Foto: Pixabay

Koroonaviiruse levik ja selle takistamiseks kehtestatud piirangud nii Eestis kui mujal toovad kaasa majanduslanguse, mis rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise majandusprognoosi järgi võib Eestis ulatuda 8 protsendini. Siiski oodatakse nõukogu teatel rahandusministeeriumi prognoosis, et majandus taastub üsna kiiresti ja jõuab juba 2021. aastal kriisieelsele tasemele. 

Nõukogu märgib oma arvamuses, et koroonakriisi tagajärjel võib muutuda riikide majanduspoliitika: elutähtsaid kaupu ja kodumaise tootmise jaoks kriitilisi sisendeid hakatakse varasemast rohkem tootma riigi sees. Eesti kui väga avatud eksportiva majanduse jaoks võib see nende hinnagul tähendada kasvupotentsiaali kadu.

Lisaeelarves sisalduvad majanduse abimeetmed leevendavad majanduslanguse ulatust, kuid neil on oma hind – 2020. aastal on see esialgsel hinnangul üle ühe miljardi euro. Nõukogu hinnangul tähendab see koos majanduslangusest tingitud maksutulude vähenemisega, et valitsussektori nominaalne puudujääk võib 2020. aastal olla rohkem kui 10 protsenti SKPst.

Samuti on eelarvenõukogu vaates eelarve tulude poolel negatiivseks lisariskiks kehvem maksudistsipliin ja sellega kaasnev maksuvõlgnevuste kasv.

Puudujäägi rahastamiseks on valitsus otsustanud võtta laenu, kuna kogutud reservidest selleks ei piisa. Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti valitsussektori võlakoormus ulatuda pärast kriisi 22 protsendini SKPst. Eriolukorra tõttu on ajutine kõrvalekalle kehtivatest eelarvereeglitest lubatud.

Et mitte võtta riigile üle jõu käivaid kohustusi, on eelarvenõukogu hinnangul tarvis majanduse abimeetmete väljatöötamisel rakendada tasakaalukat ja hästi sihitud lähenemist, keskendudes just neile meetmetele, millel on hetkel suurim lühiajaline mõju.

Nõukogu märgib, et seekordne rahandusministeeriumi kevadprognoos kirjeldab ainult selle ja järgmise aasta arengut ja sedagi vaid osaliselt. Seetõttu on eelarvenõukogu hinnangul oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos eelarvetasakaalu taastamise sammudega.

Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandus- ja rahandusprognoose ning riigisiseste eelarvereeglite täitmist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes