Kas Eesti riik peaks sekkuma palgaläbirääkimistesse?
ÄP 2.6.2015: „Äripäeva hinnangul tuleb alampalk kaotada: see on seisukoht, mida oleme järjepidevalt kaitsnud juba 2002. aastast saadik /…/ ettevõtlikult meelestatud inimesed usuvad nagu Äripäevgi, et turg on ise kõige parem palkade reguleerija, mistõttu peale harjumuse argumendi puudub tegelikult tarvidus palku administratiivses korras paika panna.
Tööandjad: ametiühingute soovitud alampalk suurendab ääremaastumist
Tööandjate keskliidu hinnangul tooks miinimumpalga tõstmine ametiühingute soovitud tasemele, järgmisel aastal 488 eurot ja ülejärgmisel 609 eurot, kaasa ääremaastumise, samas nõustub huvigrupp, et töötajate kvalifikatsiooni tõstmisesse tuleks panustada.
Ametiühingud soovivad alampalga kasvu 609 eurole
Ametiühingute keskliidu (EAKL) juhi Peep Peterson sõnul tuli Eesti Tööandjate Keskliidu teisipäevane ettepanek tõsta miiniumpalk tuleval aastal 417 ja ületuleval aastal 448 eurole negatiivse üllatusena; ametiühingute pakkumine on tõus vastavalt 488 eurole ja hiljem 609 eurole.
Tööandjate keskliit suhtub alampalga tõstmisse ettevaatlikult
Tööandjate keskliit, mis koos ametiühingute liiduga iga-aastaselt alampalgas kokku lepib, suhtub ettevaatlikkusega koalitsiooni kavasse tõsta alampalka 45 protsendini keskmisest palgast.
Uus koalitsioon soovib tõsta alampalga 45 protsendini keskmisest
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon plaanib sõlmida ametiühingute ja tööandjatega kokkuleppe, tõstmaks alampalga nelja aastaga 45 protsendini keskmisest palgast, kinnitas SDE.
