Muudatus puudutab näiteks tarbija teavitamist lepingu eseme põhiomadustest, eseme koguhinnast, kõikidest lepinguga kaasnevatest tasudest ja nende suurustest, maksetingimustest, lepingu tähtajast, tähtaegadest seoses maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmisega, lepingueseme hooldusteenustest, õiguskaitsevahenditest, täiendavatest garantiidest ja kaebuste lahendamise korrast, selgus Riigikogu teatest.
Näiteks kui ettevõtja pole täitnud lepingueelset teavitamiskohustust, mis puudutab tarbija kohustust tasuda täiendavaid kulusid, ei ole tarbija nende kuludega seotud, samuti kui ettevõtja pole tarbijat teavitanud taganemisõigusest, ei või ta nõuda tarbija taganemisel asja väärtuse vähenemise hüvitamist.
Samuti ettevõtja ei või teenida selle pealt, et tarbija kasutab mingisugust maksevahendit või telefoniliini selleks, et võtta seoses sõlmitud lepinguga ettevõtjaga ühendust või tarbija ei saa väljendada oma nõustumist täiendavate tasude maksmiseks kaudse tahteavaldusena.
Veel ei muutu uue seaduse alusel telefoni teel sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui tarbija pole oma tahet olla lepinguga seotud kinnitanud püsival andmekandjal. Juhul kui tarbija kasutab lepingust taganemise õigust, on ta uuenduse kohaselt kohustatud ettevõtjale hüvitama asja tagastamise kulud.
Uus võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus tuleneb Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist. Muuhulgas sätestati sellega loetelu nendest lepingutest, mille suhtes ei saa tarbija kasutada taganemisõigust. Need on näiteks lepingud, mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, kui teenusepakkuja kohustused on juba täidetud; lepingud, mille eseme hind sõltub finantsturu kõikumusest, ja lepingud, mille ese on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele.
