Ajavahemikul 2009. a juulist kuni 2014. a detsembrini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. Alates 1. jaanuarist 2015 makstakse ühekordset riiklikku matusetoetust lisaks ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saavasse perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajajad lapsed ja vanemad või muud tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
Kui matusekorraldaja on füüsiline isik, siis esitab ta matusetoetuse taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele oma isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Matusetoetust ei saa taotleda selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuarit.
Matusekorraldajast valla- või linnavalitsus esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele esindaja isikut tõendava dokumendi, valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid.
Kui matusekorraldaja, eraisik või kohalik omavalitsus saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast tegelikku surmapäeva, siis eespool nimetatud nõutavatele dokumentidele lisaks tuleb esitada ka politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokument, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega.
Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates.
Matusetoetuse taotlemise uus avalduse vorm on leitav alates 01.01.2015 Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
