Seadusega võetakse arvesse Euroopa Kohtu otsust, mille kohaselt ei tohi kindlustusteenused soopõhiselt erineda. Ühtlasi volitatakse seadusemuudatusega Finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle.

Riigikogu võttis 11. aprillil vastu kindlustustegevuse seaduse muudatuse, millega tõstetakse kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ja kaotatakse kindlustusmaksete soopõhised erisused.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Rahandusministeeriumis ette valmistatud seaduse kohaselt tõstetakse kindlustusandjate omavahendite miinimummäära baassuurust Euroopa tarbijahinnaindeksi tõusu võrra. Muudatuste kohaselt peab näiteks elukindlustuse ja edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja omavahendite miinimum olema vähemalt 3,7 miljonit eurot senise 3,5 miljoni euro asemel.

Kui kindlustusandjal on näiteks õigus tegeleda õnnetusjuhtumite kindlustuse või haiguskindlustusega, siis peab tema omavahendite miinimum olema vähemalt 2,5 miljonit eurot senise 2,3 miljoni euro asemel.

Kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja omavahendite normatiivi arvutamisel kasutatavad uued piirmäärad on preemiate puhul 61,3 miljonit eurot senise 57,5 miljoni euro asemel ja esinenud nõuete puhul 42,9 miljonit eurot senise 40,3 miljoni euro asemel.

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele ei või kindlustusriskide hindamisel kasutatav sootegur põhjustada erinevusi naiste ja meeste kindlustusmaksetes ega -hüvitistes, seda üksnes kindlustuslepingute puhul, mis on sõlmitud alates möödunud aasta 21. detsembril või hiljem. Kindlustatu initsiatiivil toimuvat kindlustuslepingu muutmist, kus eeldatakse kindlustusandjalt täiendavat riski hindamist ja aktsepteerimist, käsitletakse eelnõu kohaselt kui uue lepingu sõlmimist. Tehtud muudatuste puhul peab sooneutraalsuse põhimõtet järgima siiski vaid kindlustuslepingu muudetud osa ulatuses.

Kuigi kindlustusselts ei või kasutada sootegurit, ei tähenda see, et kindlustusmaksete või -hüvitiste määratlemisel ei või arvestada riskidega, mis on iseloomulikud vaid ühele sugupoolele. Nii võivad näiteks haiguskindlustuse puhul mõnevõrra erineda mehe ja naise kindlustusmaksed või -hüvitised, kui sellise kindlustusega kaetakse haigusi, mis on iseloomulikud vaid ühele sugupoolele.

Muudatusega ei sekkuta kindlustusseltsi maksejõulisuse hindamisse ega kindlustuslepingutega võetud kohustuste katteks moodustatavate kindlustustehniliste eraldiste arvutamise põhimõtetesse. Seega jääb kindlustusseltsidele endiselt õigus oma kohustuste hindamisel võtta muu hulgas arvesse ka kindlustatud isikute soolist jaotust.

Samuti kehtestatakse Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel vastavalt Euroopa lühikeseks müügi määruse ja börsiväliste tuletisinstrumentide määrusele. Selle kohaselt tagatakse Finantsinspektsioonile alus turuosalistelt andmete kogumiseks.

Lühikeseks müügi määrusega kohustatakse tehingu osapooli avaldama infot lühikeseks müügi tehingute kohta, antakse järelevalveasutustele õigused piirata või keelata ajutiselt lühikeseks müügi tehingud ning kohustatakse avaldama infot riigivõlakirjadega seotud krediidiriski vahetustehingute kohta.

Börsiväliste tuletisinstrumentide määrusega sätestatakse põhimõte, mille kohaselt peavad finantsinstitutsioonid ja muud juriidilised isikud börsivälised tuletistehingud kohustuslikus korras arveldama Euroopa Liidus tegevusloa saanud keskse vastaspoole kaudu, kohustatakse börsivälistest tuletistehingutest raporteerima selle jaoks eraldi moodustatud registrit ja sätestatakse tegevusloa, kapitali- ja muud usaldusväärsuse nõuded kesksete vastaspoolte jaoks.

Lisaks kehtestatakse muudatustega kindlustustegevusega seotud kreedit- ja otsekorralduste tehniliste ja äriliste nõuete rikkumise eest füüsilistele isikutele rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilistele isikutele rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Samuti kehtestatakse lühikeseks müügi määruses ja börsiväliste tuletisinstrumentide määruses sätestatud nõuete ja kohustuste rikkumiste eest karistuseks 300 trahviühikut ning kui rikkumise paneb toime juriidiline isik, on karistuse suuruseks 32 000 eurot.