Eelnõu eesmärk on tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind koos kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. "Eelnõu seob soojuse hinnalanguse selleks tehtud investeeringu garanteeritud tulukusega, mille tulemusena on võimalik mitmetes kalli hinnaga kaugkütte piirkondades vähendada hinda rohkem kui viiendiku võrra," ütles MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda eelnõu esmakordsel esitamisel 2013. aasta sügisel BNS-ile.
Eelnõu mõjutab eelkõige madala müügimahuga võrgupiirkondi, kus kasutatakse kaugkütte tootmiseks eelkõige kallist põlevkiviõli või maagaasi. MKM-i hinnangul on eelnõul märkimisväärne mõju kuni 70 võrgupiirkonnale, mis moodustavad müügimahu poolest 7 protsenti kogu kaugkütte turust.
Eelnõu menetlemine katkestati eelmise riigikogu koosseisus teisel lugemisel pärast seda, kui sellest oli välja hääletatud vastuoluline, hinnanguliselt kaugkütteturul konkurentsiolukorda halvendav MKM-i muudatusettepanek. Ettepanekug oleks varasem kaugkütteteenuse pakkuja saanud õiguse jätkata teenuse pakkumist ka siis kui oleks konkursil kaotanud, tingimusel, et seda tehakse konkursi nominaalselt võitnud ettevõtte pakutud hinnaga. Uuest eelnõust on see punkt välja jäetud.
Eelnõu võimaldab efektiivselt majandavatele soojusettevõtjatele senisest vabamad tingimused soojusenergia hinnakujunduse korraldamiseks. Samuti sätestab eelnõu senisest leebemad tingimused kaugküttepiirkonnas alternatiivsete allikate kasutamisele, mis aitab kaasa mitteefektiivselt majandavate soojusettevõtjate motiveerimisele tõhustada soojusenergia tootmist ja edastamist selliselt, et kaugküte oleks soodsam kui alternatiivne küttevõimalus. Reguleerivaks jõuks jääb siinkohal tarbija, kes peab eelnõu koostajate hinnangul eelkõige vastavalt soojusenergia kujunevale hinnale otsustama, kas soojusvarustuse tagamiseks kasutatakse lokaalkütet või kaugkütet.
Eelnõu muudab soojusenergia hinna regulatsioonipõhimõtteid selliselt, et juba efektiivselt majandavad soojusettevõtjad vabaneksid regulatsioonist. Efektiivsuse hindamise aluseks on võetud konkurentsiameti kogemus ning majanduslikud analüüsid.
Käsikäes eelnõus kohustuslikuks tehtud kaugküttepiirkondade detailse soojusmajanduse arengukava koostamise nõudega kuni 50 gigavatt-tunni suuruse müügimahuga piirkondadele saadakse hea ülevaade kaugküttepiirkondade olukorrast ja vajalikkusest.
Seadus loob kaugküttepiirkondades tegutsevatele soojusettevõtjatele senisest suurema motivatsiooni investeerida võimalikult efektiivsesse soojusenergia tootmisesse ja edastamisse. Sellega välditakse olukorda, kus majanduslikult ja tihti ka keskkonnakaitse poolelt selgelt mõistlikum alternatiiv kaugküttele on tarbijatele kaugküttepiirkonnas kehtivate nõuete tõttu kättesaamatu.
