Eelnõu eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud
füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida
pankrotimenetlust. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher on selgitanud, et makseraskuse olemasolu ja see, kas tegemist on
ajutise makseraskuse või püsiva maksejõuetusega, selgub menetluse
käigus, kui võlgnik kirjeldab oma olukorda ja esitab kohtule omapoolse
kava.
See kava koosneb konkreetsetest kohustustest ja nende täitmiseks
olemasolevatest varadest, sissetulekutest ja muudest tegelikest
võimalustest. Esmalt võlgniku ja seejärel võlausaldajate poolt esitatud
andmete alusel hindab kohus, kas tegemist on niinimetatud lootusetu
võlgnikuga või on siiski võlgade ümberkujundamise kaudu võimalik
võlgniku pankrotti vältida.
Võlgade ümberkujundamiseks annab seadus volitused kohtule.
Selles menetluses ei korrigeeri kohus Vaheri sõnul mitte erinevate
lepingute tingimusi võlgnikule soodsamaks, vaid otsustab hagita
menetluses, millest võlgnik peab loobuma ning kui pika aja jooksul ja
mis suuruses makseid võlausaldajatele tegema.
Eesti Panga hinnangul peaks olema võlavähendamise majanduslik sisu ja
reeglid kohtunike jaoks rohkem lahti kirjutatud, et vältida olukorda,
kus seaduse vastuvõtmine võib ajendada panku mitte jätkama
intressimarginaalide alandamisega ja piirama laenuandmist.
Eesti Pank on sellel aastal kaks korda saatnud oma hinnangu eelnõu kohta ning eelpool toodud riskid ka välja toonud.
Eesti Panga seisukoht on, et Euroopa Keskpangaga oleks tulnud
konsulteerida võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu
osas, ütles keskpank seaduse vastu võtmise kommentaariks BNS-ile.
Konsulteerimise nõue tuleneb Euroopa Liidu asutamislepingutest. Samas ei
ole Euroopa Keskpanga seisukoht parlamendile siduv.
BNS
