Seadusega võetaks üle Euroopa Liidu (EL-i) direktiiv kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavate riigihankelepingute kohta. Summade piirmäärad, millest alates tuleb asjade või teenuste ostmiseks või ehituslepingu sõlmimiseks korraldada riigihange, kehtestab Euroopa Komisjon ja need avaldatakse iga aasta novembris Euroopa Liidu Teatajas.
Direktiivi eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavate riigihankelepingute sõlmimisele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turgu, mis seni on olnud suhteliselt suletud. Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turu suletuse on tinginud riigihangete senised reeglid, mille kohaselt kuulus kaitsealane varustus pea alati hankimisele erandi alusel.
Lisaks võttis riigikogu vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega täpsustatakse mitmeid renditöö ja samuti vanemapuhkusega seotud sätteid.
Töölepingu seadusesse lisandub säte, mille järgi on tühised sõlmitud kokkulepped, mis keelavad või takistavad tööd renditööna tegeval töötajal töölepingu sõlmimist kasutajaettevõtjaga pärast töölepingu lõppemist.
Tegemist on eelnõu seletuskirja järgi täpsustava ja mitte sisulise muudatusega ning see on vajalik Euroopa Liidu renditöödirektiivi ülevõtmiseks.
Tööturuteenuste ja -toetuste seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt ei tohi renditöö vahendaja tööd renditööna tegevalt töötajalt nõuda tasu tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest.
Lisaks viiakse töölepingu seadus kooskõlla vanemapuhkuse direktiiviga ning töölepingu seadusesse viiakse sisse muudatus, mille järgi on emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
