19.01.2012 Neljapäev

Riigikogu muutis tolliseadust

Riigikogu muutis tolliseadustRiigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse (84 SE). Seaduse eesmärk on tollikontrolli tõhustamine, vabatsooni loomise, vabatsooni ja vabalao valdaja kohustuste ning vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise täpsem reguleerimine ning konfiskeeritud kultuuriväärtuse üleandmise lihtsustamine.

Luuakse õiguslik alus tolli automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamiseks ning reguleeritakse läbivalgustusseadmete kasutamist kauba läbivaatusel. Maksu- ja Tolliamet kasutab numbrituvastussüsteemi välispiiril maantee- ja raudteetranspordivahendite ning merekonteinerite registreerimisnumbrite ja tunnusmärkide tuvastamiseks. Seadusega laiendatakse ka konfiskeeritud kauba vastuvõtjate ringi ning muudetakse seadust selliselt, et Maksu- ja Tolliamet võiks kultuuriväärtuse üle anda kultuuriministri määratud asutusele. Seadus jõustub 2012. aasta 1. märtsil.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (108 SE) teine lugemine. Sarnaselt kehtiva seadusega (KAOKS) on käesoleva seaduse eesmärgiks sätestada avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuval maa-alal asuva kinnisasja omandamise kitsendused. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga vähenevad põllumajandus- ja metsamaa omandamise piirangud nii Euroopa Majanduspiirkonna (EEA - The European Economic Area) lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide residentidele, säilitades aga EEAsse mitte kuuluvate riikide suhtes riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel. Eeltoodust tulenevalt sätestab eelnõu EEA lepinguriikide ja OECD liikmesriikide isikutele Eestis põllumajandus- ja metsamaa omandamiseks võrdväärsed tingimused. Seega laieneb OECD liikmesriikide isikute võrra nende isikute ring, kellele pärast 1. maid 2011 ei kohaldata põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise korral Eestis elamise, Eesti äriregistrisse kandmise, samuti põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamise kogemuse Eestis omandamise nõudeid. Eelnõu teiseks oluliseks eesmärgiks on reguleerida riigi julgeolekukaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Kinnisasja omandamise kitsendamine on seotud Eesti riigi julgeoleku tagamisega kõige laiemas tähenduses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv. Direktiivi eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavatele riigihankelepingutele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turg laiemale pakkujate ringile. Seni on turg olnud suhteliselt suletud, kuna kaitsealane varustus kuulub peaaegu alati hankimisele erandi alusel. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik riigihangete seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul hankijad saavad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Ka muudab eelnõu kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked läbipaistvamaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (129 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest üle võtta vastavalt nn renditöö direktiiv ja vanemapuhkuse direktiiv. Käesolev eelnõu lihtsustab tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, annab tööandjatele võimaluse renditöösuhte korral kergemini ka tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida ning võrdsustab mitmes kohas tööd tegeva renditöötaja kasutajaettevõtja töötajaga, kehtestades renditöötajale õiguse samadele töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ja töötasu tingimustele. Lisaks tuleb neile tagada samad toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenused, mis on tagatud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) esimene lugemine. Seadust täiendatakse seoses saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Samuti võimaldatakse lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii, nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) esimene lugemine. Käesoleva seadusega muudetakse käibemaksuseaduses eelkõige nõudeid arvetele. Seadusmuudatustega kehtestatakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Rahandusministeeriumi kinnitusel on kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused võimaldavad ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldab eelnõu valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt (s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); loob õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt, ning võimaldada luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255