Riigikogu juhatuse otsusega võeti eile menetlusse Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele“ eelnõu.

Euroopa Komisjon on esitanud direktiiviettepaneku, millega kohustatakse äriühinguid ja kontserne avalikustama mitte-finantsteavet ning mitmekesisust käsitlevat teavet. Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkus pole piisavalt põhjendatud. Põhjendatud arvamuse esitamine Euroopa Liidule on ajendatud soovist säilitada Eesti õigus otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada. Mitte-finantsteabe avalikustamine suurendab oluliselt äriühingute halduskoormust ja kulusid ning ei ole selge, et sellise teabe sundkorras avalikustamine kaitseks paremini investorite huvisid, kui juba praegu kehtiv kohustus avalikustada finantsteavet. Juhtivkomisjoniks määrati Euroopa Liidu asjade komisjon.

Samuti võeti menetlusse valitsuse 3. juunil algatatud pärimisseaduse, notari tasu seaduse, notariaadiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega tehtavad muudatused jagunevad neljaks. Esimesed on seotud pärimisregistri pidamist puudutava regulatsiooni muutmisega, teised notari tasude kehtestamisega ametitoimingutele, mille tegemise eest kehtiv notari tasu seadus tasu ette ei näe, kolmandatega täpsustatakse pärimisseadust üldiselt ja neljas muudatus on seotud notari kaudu majandusaasta aruannete esitamisega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 3. juunil algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme, et seaduse sõnastus ei tekitaks tõlgendusraskusi ega nõuaks välismaalaselt erinevate õigusaktide põhjalikku tundmist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.