"Hetkel on kõik äraootaval seisukohal, et mis hakkab juhtuma," ütles ta. "Vaatame, kui palju inimesi kohtu poole pöördub, samuti seda, kui palju suudetakse inimestele abi anda enne, kui avaldus kohtunikule otsustamisele läheb."

Talihärm märkis, et uus seadus loksub lõplikult paika läbi riigikohtu lahendite. "Enne seda võib aga tulla väga huvitavaid lahendeid: üks kohtunik arvab nii ja teine arvab naa ja siis on [lahendeid] seinast seina."

Esialgu puuduvad nii võlgnikel ja võlanõustajatel suunised, näiteks missuguse tähtajaga kava kohtule esitada või mis meetmed oleksid makseraskuste ületamiseks kõige sobivamad. Võib ka juhtuda, et võlgnikud teevad otsuseid endale sobiva lahendi alusel või hakatakse otsima võimalusi, kuidas esitada avaldus kohtule, kus on juba tehtud võlgnikule soodsaid lahendeid.

Võlgade ümberkujundamise protsessi alustamine eeldab, et makseraskustes inimene on kõigepealt üritanud jõuda oma võlausaldajatega kohtuvälisele kokkuleppele. Kui võlgnik ei ole püüdnud kreeditoridega kompromissile jõuda, siis võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata.

Kui läbirääkimistes kompromissi siiski ei sünni, siis on makseraskustes inimesel võimalus pöörduda kohtu poole võlgade ümberkujundamismenetluse alustamiseks. Selleks tuleb võlgnikul esitada kohtule avaldus, mis sisaldab nii selgitust makseraskuste ja nende põhjuste kohta kui selle kohta, mida on ta teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks. Lisaks peab ta tooma avalduses võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist ta kohtult taotleb. Seadus võimaldab nii kohustuste täitmise tähtaegade pikendamist, ositi maksmist kui ka võlgade vähendamist.

Lisaks avaldusele peab võlgnik esitama kohtule mitmeid andmeid, näiteks enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute ning rahaliste kohustuste nimekirja, samuti viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, kontoväljavõtete ja kohustuste aluseks olevate lepingute ärakirjad. Samuti on kohtul õigus kohustada võlgnikku oma vara kohtuametnikule või nõustajale ette näitama või võimaldama juurdepääsu varale, et seda oleks võimalik üles kirjutada.

Esitatud andmete põhjal hindab kohus, ega võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja kas ümberkujundamiskava täitmine on tõenäoline ning ka seda, kas makseraskuste ületamine on võimalik muul viisil, näiteks vara realiseerimise kaudu.

Võlakaitse seaduse alusel määrab kohus nõustaja alles siis, kui võlgade ümberkujundamise menetlus on juba algatatud. Pangaliidu hinnangul võiks hea võlanõustajate süsteemi olemasolul inimestele abi anda juba enne kohtusse pöördumist, kuna paljudel juhtudel selguks nõustamise käigus, et asi lahenebki kohtusse minemata. „Kohtumenetlus on alati kallis ja võtab palju aega. Igal juhul on eelistatud kohtuvälisele kokkuleppele jõudmine.“ ütles Talihärm.

Võlakaitse seaduse kohaselt saab kohus määrata nõustaja ainult võlgniku nõusolekul, kuna nõustaja kulud kannab võlgnik. Kuna võlgnik ei pruugi pidada nõustamist vajalikuks, peab kohus võlgniku vigaselt koostatud avaldust või kava parandama hakkama.

Võlakaitse seadus ei sätesta võlgade ümberkujundamise kavale tähtaega, samas peab kohus seaduse järgi võrdlema, kas võlgade ümberkujundamise menetlus on võrreldes pankrotimenetlusega otstarbekam. Kui varem oli pankrotimenetluse tähtaeg kõigil juhtudel viis aastat, siis uue korra alusel võib kohus pankrotimenetluses oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku vabastada täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Võib eeldada, et kohus võtab seda üldtähtaega võrdlemisel arvesse nii pankrotimenetluse kui ka võlakaitse menetluse puhul, kuid mingit kohustust selleks ei ole.

Rääkides võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisest, ütles Talihärm, et kohus võib seaduse järgi määrata endale abiks eksperdi hinnangu andmisel. Eksperdi saab määrata sõltumata võlgniku nõusolekust juhul, kui võlgniku nõuete kogusumma ületab 200.000 eurot ja juhul, kui võlausaldajad pole kavaga nõus.

Võlakaitse seadusega saab ümber kujundada nii põhi- kui kõrvalnõudeid. Hüpoteegiga või mõnel muul viisil tagatud nõudeid saab aga ümber kujundada vaid pandipidaja nõusolekul. Pandipidaja võib, aga ei pruugi nõusolekut anda.

Talihärm märkis, et pank võib tõepoolest pandipidajana kodulaenu maksmisel hätta jäänud ja võlakaitset taotlenud inimese eluaseme pärast kava kinnitamist maha müüa. Seda küll vaid juhul, kui pank ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega. Pank hindab alati konkreetset juhtumit, näiteks kui on tegemist kliendiga, kelle puhul võib arvata, et tema sissetulek taastub, siis võib pangale olla kasulikum ümberkujundamiskavaga liituda. Tagatiseks oleva eluaseme müük on erandlik meede, mis läheb üldjuhul käiku siis, kui on selge, et isiku võetud kohustuste hulk on tema maksevõimele hukatusliku mõjuga.

Seadus annab kohtule õiguse arvestada kohustuste täitmiseks võlgniku vara realiseerimisega. Samuti on Talihärmi sõnul mõistlik säte, mille alusel on võimalik võlgniku avaldus ka pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata jätta. Seda saab rakendada näiteks valeandmete esitamisel või kui selgub, et võlgnik on ilmselt teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid või võlgnik peidab või raiskab oma vara.

Seaduse järgi on võimalik ka kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava muuta, kui võlgniku varaline seisund kava kehtimise ajal olulisel määral muutub. Samuti on võimalik kava tühistada ja taastada endine olukord. Seda saab näiteks kohaldada siis, kui võlgnik ei täida kohustusi või vastupidi, kui võlgniku makseraskused on ületatud.

Riigikogu võttis võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse vastu eelmisel kolmapäeval. Seadus jõustub 5. aprillil.

BNS