1. jaanuaril jõustuvad osaühingut puudutavad äriseadustiku muudatused. Suurimaks muudatuseks on võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. See tähendab, et kuigi seni kehtinud miinimumkapitali nõue säilib, siis ei pea ettevõtlusega alustada sooviv inimene seda enam enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

Lisaks vähendavad kehtima hakkavad muudatused ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid: näiteks osaühingu poolt äriregistrile esitatavate dokumentide vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks, samuti väheneb audiitori kaasamise kohustust erinevate hinnangute andmisel. Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.

Aasta algul jõustuvad erakonnaseaduse muudatused, mis täpsustavad erakondade nimekirjade pidamist registri juures. Samuti peab registripidaja tuvastama selle, et kui isik on kantud mitme erakonna liikmete nimekirja, siis millisesse erakonda on ta hiljem astunud, ning märkima varasema erakonna liikmete nimekirjas isiku väljaastumise ajaks uude erakonda astumise aja 2011. aasta 20. jaanuariks.

31. detsembril hakkab kehtima ka üldises korras jõustuv nn allikakaitse seadus, mis sätestab allikakaitse põhimõtted kohtumenetluses. Seadus tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes keelduda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti.

Kui tsiviilmenetluses kehtib allikakaitse eranditeta, siis kriminaalmenetluses ei kehti vastav õigus juhtudel, kui tegemist on kuritegude, millest eest on karistusena ette nähtud vähemalt kaheksa aastat vangistust ning muul viisil tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud.

Lisaks allikakaitse reguleerimisele tugevdab eelnõu ka isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Sellisteks isiklikeks õigusteks on näiteks kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi. Muudatus võimaldab kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka ennetavat kahjuhüvitist. Sellise hüvitise eesmärgiks on mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma, kuna see oleks talle lisaks kõigele muule ka rahaliselt väga kahjulik.

1. aprillil jõustuvad erakonnaseaduse muudatused, mis parandavad erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise ja aruandluse läbipaistvust ning tõhustavad karistusi reeglite rikkujatele.

1. juulil jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused, millega võetakse üle tarbijakrediidi direktiiv. Selle eesmärgiks on tõsta tarbijakaitse taset tarbijakrediidi võtmisel eelkõige suurendades ja ühtlustades tarbijakrediidi lepingule eelnevaid informatsiooninõudeid ning reguleerides ka lepingule esitatavaid nõudmisi.

Justiitsministeerium