Ahvatlus ümbrikupalka maksta ja saada on kurvastavalt paljudel tööandjatel ja töötajatel ning seda õigustatakse kõige rohkem asjaoluga, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus.

Kuidas teha töötajatele selgeks, et ümbrikupalgaga ei ole mõistlik nõustuda ning panna tööandjad õiguskuulekamalt käituma? Tõhusama teavitusega, hoiatuskampaaniatega, ähvardustega? Ilmselgelt ei ole maksukoormuse vähendaminegi mingi võluvits, mis inimeste harjumuspärast käitumist muudaks.

Neid, kes riigi tagant varastavad, on olnud igal ajal. Ümbrikupalka vastu võttes varastavad nad aga ka iseendalt, sest maksudest kõrvalehoidjad jäävad ilma ravi-, pensioni- ja töötuskindlustusest. Ümbrikupalga saajal pole õigust tööandjalt seaduslikult nõuda ka puhkusetasu.

Plussis anname seekord ülevaate, milline karistus ootab ümbrikupalka saavat töötajat, kui ta seaduserikkumiselt tabatakse.

Maksudega on tihedalt seotud ka teine veebiajakirja põhiartikkel. See  käsitleb vabatahtlikku käibemaksukohustuslaseks registreerimist ja registrist kustutamist. Milliste kriteeriumide järgi maksuhaldur need otsused teeb, selgitab maksu- ja tolliameti spetsialist Monika Jõesaar.

Töökeskkonna konsultant Rein Reisberg võtab vaatluse alla Eesti tööohutuskultuuri, samuti peamised ohud, mis varitsevad kontoritöötajaid ja kuidas neid vältida. „Vajaliku näidise“ rubriigis toome välja ka olulised dokumendid, mida tööandja peab täitma, kui juhtub tööõnnetus.

„Raamatupidamise praktika“ rubriik keskendub seekord auto kapitalirendi raamatupidamiskannetele.

Veebiajakirja Raamatupidamisuudised Pluss nr 4, 2016 saate lugeda siit.