19.11.2019 Teisipäev

Uue rendiarvestuse standardi rakendamise eripärad

Mida peab rentnik silmas pidama kasutusrentide kajastamisel IFRS 16 põhimõtete kohaselt.
Mariel Akkermann, vandeaudiitor, Deloitte Audit Eesti
Mariel Akkermann, vandeaudiitor, Deloitte Audit Eesti Foto: erakogu

Ettevõtetele, kes koostavad raamatupidamise aastaaruande (edaspidi aruanne) kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (edaspidi IFRS), muutus alates 01.01.2019 algavatele majandusaastatele kohustuslikuks uue standardi ─ IFRS 16 „Rendiarvestus“ ─ rakendamine, mis muutis oluliselt rendiarvestust just rentniku vaatevinklist olukorras, kus tegemist on kasutusrendiga. IFRS 16 asendas standardi IAS 17 „Rendid“ ja tõlgenduse IFRIC 4 „Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti“.

Eesti finantsaruandluse standard ja IFRS 16

Tasub tähele panna, et teatud IFRS 16 põhimõtete rakendamine on lubatud ka Eesti finantsaruandluse standardiga (edaspidi EFS) ja seda reguleerib täpsemalt Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 9 „Rendiarvestus“ (edaspidi RTJ 9), mis omakorda viitab juhiste saamiseks standardile IFRS 16.

Põhjusi, miks EFS-ist lähtuv ettevõte võiks soovida kasutusrentide kajastamisel IFRS 16 võib olla mitmeid, näiteks:

  • positiivne efekt ettevõtte tulemuslikkuse näitajale EBITDA (ing earnings before interest, taxes, depreciation, and amortizationehk kasum enne intresse, makse ja kulumit),tulemuslikkuse mõõdikutele KPI-dele (ing key performance indicator) jms;
  • kontserniga sama arvestuspõhimõte, kui ettevõte kuulub kontserni, kus on IFRS-i põhimõtete järgi koostatud aruannete raporteerimise kohustus;
  • parem ülevaade ettevõtte varadest ja kohustustest.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 7, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.