09.11.2017 Neljapäev

Töökeskkonna riskianalüüs kui võimalus ja vajadus

Möödunud aastal registreeriti 5081 tööõnnetust. Võrdluseks elab näiteks Jõgeval natuke rohkem kui 5000 elanikku. Kujutage ette, et aasta lõpus ei ole Jõgeval inimest, kes ei ole aasta jooksul tööl vigastada saanud. Võttes arvesse, et elanikena arvestatakse kõiki linnas elavaid inimesi – imikutest vanuriteni –, saab iga töötav inimene viga näiteks kahel korral aastas. Tundub heidutav? Paraku on tegu meie tänase reaalsusega ...

Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant
Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant Foto: Tööinspektsioon

Kui vaadata selle aasta tööõnnetuste arvu, on rõõmustamiseks veelgi vähem põhjust: kui 2016. aasta kaheksa kuu jooksul registreeriti 3406 tööõnnetust, siis 2017. aasta kaheksa kuu jooksul juba 3496.

Mida peaks tegema, et tööõnnetusi ei juhtuks ja iga inimene saaks võimaluse õhtul sama tervena koju minna, kui ta hommikul tööle tuli? Kuigi paljud tööandjad ei taha seda endale tunnistada, on just nendel töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel suurim vastutus ja roll. On ju tööandja see, kes valib tööruumid ja soetab töövahendid ning kehtestab käitumisreeglid töösuhtes. Kindlasti ei saa mööda minna ka töötaja rollist, kelle põhiline kohustus tööohutuse valdkonnas on tööandja poolt kehtestatud reeglite järgimine ja tööandja teavitamine ohtlikest olukordadest. Aga millest siis alustada?

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, kuidas korraldada töökeskkonna riskianalüüsi nii, et sellest töötajatele ka tegelikult kasu oleks, tööandjad ohutegurid enesele teadvustaks ja oskaks seega ka võimalikke ohte ennetada.

Täpsemalt saate artiklit lugeda Plussi värskest, viiendast numbrist.

Kui Te ei ole jõudnud end veel veebiajakirja Raamatupidamisuudised Pluss tellijaks vormistada, saate seda teha SIIT