20.05.2014 Teisipäev

Kuidas teha korteriühistu revisjoni

Korteriühistu (edaspidi – KÜ) on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Hele Moor, kutseõpetaja, lektor
Hele Moor, kutseõpetaja, lektor Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Kuidas valida revidenti?

Korteriühistutes on kõige kõrgem organ KÜ liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek teeb järelevalvet teiste KÜ organite tegevuse üle, sealhulgas nii juhatuse tegevuse kui ka KÜ raamatupidamise õigsuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni. Revisjoni viivad läbi selleks üldkoosoleku valitud revident või revidendid. Revisjoni määramine ja revidentide valik võivad olla sätestatud KÜ põhikirjaga, ent see võib olla määratud ka üldkoosoleku otsusega.

Revidendiks ei või olla KÜ juhatuse liige ega raamatupidaja. Revidendid peaksid olema ausad, sõltumatud ja piisavalt kompetentsed revisjoni läbiviimiseks. Enamasti valitakse revident või revidendid ühistu liikmete hulgast, aga kui KÜ põhikiri seda otseselt ei keela, võivad revidendid olla ka väljaspoolt ühistut.

Juhatuse või muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni tegemiseks vajalike dokumentidega. Samas ei tohi revidentide tegevus segada KÜ igapäevast tööd. Probleemide ärahoidmiseks võib üldkoosolek võtta vastu revisjoni läbiviimise korra, kus oleks kirjas revidentide õigused ja kohustused, näiteks kus ja millal saavad revidendid tutvuda KÜ dokumentatsiooniga, revisjoni läbiviimiseks ettenähtud aeg ja revisjoniaruande esitamise kord. Samuti õigus vajaduse korral üldkoosoleku nõusolekul kaasata revisjoni töösse eksperte ja erialaspetsialiste. Põhikirjaga võib ette näha ka revidendi või revidentide kohustuse võtta osa juhatuse jooksvatest koosolekutest.
Kui revisjoni viivad läbi mitu revidenti, siis on otstarbekas revisjoni ülesanded omavahel ära jagada.

Revisjonid võivad olla korralised, näiteks pärast majandusaasta lõppu, või erakorralised. Viimased näiteks juhatuse liikmete vahetuse korral, varguste või õnnetuste ja muude erakorraliste asjaolude puhul.


Sellest, mida peaksid revidendid kontrollima, saab pikemalt lugeda Raamatupidamisuudiste mainumbrist. Ajakirja saab tellida SIIT.