08.10.2020 Neljapäev

Korteriühistud seaduste rägastikus

Viimase rahvaloenduse andmetel (2011) elas 69,5 protsenti Eesti leibkondadest korterites. Suurem osa Eesti leibkondadest elab samade andmete põhjal endiselt küllaltki vanades hoonetes. Kuigi viimasest rahvaloendusest alates on paljud leibkonnad asunud elama uuematesse hoonetesse, on selge, et korterelamute valitsemine on üle Eesti pidevalt aktuaalne küsimus.

Andres Kalm, vandeadvokaat, Advokaadibüroo TGS Baltic
Andres Kalm, vandeadvokaat, Advokaadibüroo TGS Baltic Foto: erakogu

Arvestada tuleb nelja seadusega

Arvestades, kuivõrd suurt osa ühiskonnast korteriomandite alased seadused puudutavad, võiks eeldada, et reeglid on ühesed ja arusaadavad. Tegelikkus on paraku teistsugune ning korteriühistute juhtimise ja otsuste vastuvõtmisega seotud probleemid panevad sageli ka juristid pead murdma. Hoolimata sellest, et korteriühistute tegevus on alates 2018. aastast reguleeritud ühes seaduses, tuleb tegelikkuses jätkuvalt paralleelselt opereerida nelja (!) seadusega. Kõiki küsimusi ei aita lahendada ka seadus ning abi tuleb otsida kohtupraktikast.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest oktoobrinumbrist (nr 6, 2020). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes