Samuti on see seotud sellega, kui konstruktiivne on koosoleku päevakord, mille on ette valmistanud ja vastu võtnud juhatus, arvestades muutuvat seadusandlust.
See aga tähendab, et ühistu liikmete aktiivsus mõjutab otseselt korterelamu jaoks oluliste otsuste õigeaegset vastuvõtmist ning üldkoosoleku juhtimis- ja kontrolli juhatuse juhtimistegevuse üle.
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeim organ selle liikmete üldkoosolek (edaspidi – üldkoosolek). See otsustab kõik mittetulundusühingu juhtimise küsimused, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
Korteriühistu üldkoosoleku pädevus
MTÜS-i § 19 määrab korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuse ühistu juhtimisel. Need on:
- põhikirja muutmine;
- korteriühistu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
- juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete, volinike valimine ja tagasikutsumine;
- juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
- majandusaasta aruande, bilansi ja majandustegevuse aastakava kinnitamine;
- muude küsimuste otsustamine, mis on seotud korteriühistu majandustegevuse juhtimisega. Esmajärjekorras võib selliste küsimuste hulka arvata elamu ehitus- või remonditööd, pangalaenu võtmine, elamu kodukorra vastuvõtmine, osamaksu suurendamine või vähendamine; ühistu liikmetelt võlgade sissenõudmise otsustamine.
Sellest, millest tuleb lähtuda korteirühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel, selle päevakorra kokkupanekust ja protseduurist, saab lugeda varsti ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 3, 2016. Kui sa pole veel jõudnud ajakirja tellida, saad seda teha eriti headel tingimustel - kuni 27. maini on pakett "Raamatupidamisuudised" 20% allahindlusega! Vaata täpsemalt www.rup.ee/tellimine
