16.06.2014 Esmaspäev

Kas Eesti on minetamas oma maksusüsteemi atraktiivsust?

Käibemaksuseaduse muudatus toob kaasa üle 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse.

Jaak Siim, vandeadvokaat/partner
Jaak Siim, vandeadvokaat/partner Foto: Advokaadibüroo Aivar Pilv

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kuulutas 2014. aasta 20. mail välja mullu detsembris välja kuulutamata jäetud ja Riigikogus käesoleva aasta 7. mail muudetud kujul vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mis on ettevõtjate seas laialdast kõlapinda ja kriitikat pälvinud. Kõige üldistatumalt väljendudes peavad ettevõtjad hakkama selle seaduse kohaselt alates 2014. aasta 1. novembrist käibedeklaratsiooni lisal deklareerima teavet arvete kohta juhul, kui ühe tehingupartneriga tehtud tehingu või tehingute käibemaksuta kogusumma ületab maksustamisperioodiks olevas kalendrikuus 1000 eurot.

President leidis seadust välja kuulutades, et varem seaduses esinenud ilmselged vastuolud põhiseadusega said uue eelnõu menetlemisel kõrvaldatud ning oluliselt parandati ka seaduse mõjuanalüüsi. Meedias on siiski irooniliselt märgitud, et üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimist nõudvasse seadusesse pärast selle välja kuulutamata jätmist lisatud 35 sõna veensid vabariigi presidenti seda teisel korral välja kuulutama, ehkki seaduse põhisisu jäi võrreldes 2013. a detsembris välja kuulutamata jäetud seadusega samaks.

Ometi tekitab Riigikogus 45 poolthäälega vastu võetud seadus jätkuvalt poleemikat ja mitmed ettevõtjaid koondavad organisatsioonid on lubanud kaaluda õiguskantsleri poole pöördumist, et viimane annaks hinnangu seaduse põhiseaduspärasusele.

Peamiseks etteheiteks seadusemuudatuse puhul on jätkuvalt see, et muudatus toob ettevõtja jaoks kaasa täiendava ajalise ja rahalise ressursikulu, samas kui muudatusega loodetav positiivne mõju riigieelarvele käibemaksu laekumise kasvu näol on küsitav. Eriti koormav on muudatus jae- ja hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate jaoks, kelle puhul on igapäevaste tehingute arv, mis ületavad deklareerimise piirmääraks oleva 1000 euro piiri, äärmiselt suur. Ettevaatlikuks peaks tegema Läti kogemus, kellel ei ole analoogset arvete deklareerimise kohustust rakendades õnnestunud n-ö maksuauku likvideerida, vaid pigem on see aja jooksul suuremaks kärisenud.


Kuidas ja millal lükata edasi igakuiste tehingute deklareerimist ning mida toob seadusemuudatus kaasa ettevõtjatele, saate lugeda peagi ilmuvas Raamatupidamisuudiste juuninumbrist. Ajakirja saab tellida siit.