Eesmärgiga suurendada siseauditi üksuse efektiivsust, on nii mitmedki siseauditi üksused ühe meetmena
rakendanud tööaja mõõtmist. Põhjustena selle käivitamiseks on nimetatud erinevaid eesmärke:
- mõõtmise tulemusel saadakse ülevaade audititele, konsulteerivatele töödele ja muudele tegevustele
- kuluvast tegelikust ajamahust;
- audiitori tegevuste kaardistamine aitab kaasa ülevaatuse teostamisele auditite läbiviimisel;
- varasema perioodi mõõtmise tulemuste najal on võimalik täpsemalt planeerida nii konkreetset auditit
- kui perioodi tööplaani s.h võimaldab välisaudiitorilt teenust tellides hinnata töö tegemiseks vajalikku
- ajamahtu;
- tekib võimalus võrrelda ja analüüsida erinevate siseaudiitorite töö efektiivsust (üksuse, valitsemisala,
- avaliku/era sektori ulatuses).
Kindlasti tekitab tööaja mõõtmine aga ka vastupidiseid emotsioone ning kõigile siseaudiitoritele see mõte
ei meeldi. Enamasti väidetakse, et bürokraatia võtab rohkem aega kui sisuline auditeerimine. Samuti võib
see tekitada inimestes ebameeldiva tunde, et keegi jälgib neid kogu aeg. Tegelikkuses ei ole sellisteks hirmudeks
põhjust, kui siseauditi juht leiab tööaja mõõtmiseks efektiivse viisi, mis ei ole koormav ega liialt
ressursikulukas. Kuidas seda siis teha?Toome siinkohal mõned näited:
- Auditi juhi töö (sisaldab nii planeerimist, protseduuride läbiviimist, tööpaberite ja aruande koostamist,
- kui ka ülevaatuse funktsiooni)
- Auditi läbiviimine auditi meeskonna liikmena (sisaldab kõiki siseaudiitori tegevus auditi meeskonna
- liikmena)
- Konsulteerivad tööd
- Üldjuhtimine (koosolekud, nõupidamised jms)
- Koolitused
Juhul, kui siseauditi üksusel on soov ja vajaduse, võib auditi läbiviimise tegevused veel omakorda eraldi
kaardistada eraldades näiteks planeerimistegevused, protseduuride läbiviimise, aruande koostamise, aruande
kooskõlastamise ja tulemuste esitlemise.
Koolituste osas tuleb aga silmas pidada, et Audiitortegevuse seadus eristab siseaudiitori täiendusõppe sätetes
koolitusel osalemist kuulajana ning koolituse läbiviimist lektorina. Lektorina täiendusõppe arvestusse
mineval koolitusel esinemisel arvestatakse koolituse aega kahekordsena. Lisaks tuleb koolituste korral
mõelda ka nendele koolitustele, mis Audiitortegevuse seaduse järgi täiendusõppe mahu sisse ei kuulu ehk
koolitused, mis ei ole Eesti siseaudiitoreid ühendava organisatsiooni, Audiitorkogu või siseaudiitorite kutsekomisjoni
tunnustusega koolitaja poolt korraldatud (Auds§ 121 lg 6, §67).
Paljud siseauditi üksused kasutavad tööaja kaardistamiseks Outlook kalendri võimalusi märgistades kalendris
oma tegevused, millega mingil ajavahemikul tegeleti. Eeltööna on aga oluline kaardistada tööaja
kategooriad. Viimased peavad olema väga hästi läbi mõeldud ning olema vastavuses nende põhitegevus
liikidega, mis konkreetses siseaudiitori üksuses esinevad.
Lisaks tuleb kindlasti paljudes siseauditi üksustes eristada ka siseriiklikke auditeid EL fondidega seotud
audititest, mis omakorda seob tööaja mõõtmise igakuiste tööajaarvestustabelitega ning nendes kajastatavate
töötasu allikate liikidega.
Seega on komponente ja asjaolusid, mida iga siseauditi üksus peab kaaluma tööaja mõõtmise alustamisel
või täiendamisel arvestama palju. Tähtis on kaardistamise alguses olla paindlik ning aja jooksul leida
kõige sobivam viis. Kindlasti on aga tulemused seda väärt ning juba mõne aj möödudes üllatute isegi
saades teada, kuhu tegelikult teie aeg kulub.
siseaudiitor.ee
