TRK 1140x140 ee gif
31.01.2007 Kolmapäev

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingu ja sihtasutuse avalikes huvides tegutsemine

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tulumaksuseaduse § 11 lõige 2 punkt 1 kohaselt peab tulumaksusoodustusega mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing) tegutsema avalikes huvides.

Mõiste “avalik huvi” on määratlemata õigusmõiste ja seega ammendavat definitsiooni ei ole olemas. Avalikule huvile lähedane mõiste on ühiskondlik huvi. Avalik tähendab, et tegutsetakse avatult publikule ja ei toimu (peamiselt) teabe varjamist . Avalikkus tähendab ka seda, et tegutsemisega on hõlmatud maksimaalselt lai isikute ring. Tegutsetakse ühiskonna kui terviku eesmärkide ja huvide täitmise ehk riigi huvides, aidates neid ühiskonna vaesemaid rühmi, kes ei suuda ise toime tulla.
Avalikes huvides tegutsevate isikute hulka ei kuulu ühingud, mille tegevuse eesmärk ei ulatu kaugemale selle liikmete või asutajate teatud erahuvide rahuldamisest.
Avalikes huvides tegutsemine tähendab mingile avalikule hüvele kaasaaitamist. Avalik hüve on see, millest on huvitatud riigi kui kogukonna liikmed tervikuna. Hüve on avalik siis, kui see puudutab enamiku ühiskonnaliikmete heaolu või suuremate sotsiaalsete gruppide hüve. Avalikes huvides tegutsev ühing võib oma ühiskondlikke tegevusi toetada majandustegevusest saadud tuluga, mis samas ei või olla ühingu peamiseks tegevuseks. Ühenduse tegevusega mitteseotud majandustegevus ei või kujuneda ebaausaks konkurentsiks mittetulundussektori ja ärisektori vahel.

Rahvusvahelise Mittetulundusõiguse Keskuse (ICHL) koostatud mudelsätete alusel tegutsevad avalikes huvides ühingud, mis toetavad või soodustavad tegevust mõnes järgmises valdkonnas:
a) amatöörsport;
b) kunst;
c) füüsiliste või vaimsete puuetega isikute abistamine või kaitse;
d) põgenike abistamine;
e) heategevus;
f) kodaniku- või inimõigused;
g) tarbijakaitse;
h) kultuur;
i) demokraatia;
j) ökoloogia või keskkonnakaitse;
k) haridus, väljaõpe;
l) rassilise, rahvusliku, usulise vm õiguslikule ettekirjutatud diskrimineerimisvormi kõrvaldamine;
m) vaesuse kõrvaldamine;
n) tervis või füüsiline heaolu;
o) ajaloo säilitamine;
p) humanitaar- või katastroofiabi;
q) arstiabi;
r) laste-, noorte- ja ebasoodsas olukorras olevate üksikisikute kaitse;
s) vigastatud või kaitsetute loomade kaitsmine;
t) valitsuse koormuse kergendamine;
u) religioon;
v) teadus;
w) sotsiaalne ühtekuuluvus;
x) sotsiaalne või majanduslik areng;
y) ühiskondlik heaolu;
z) igasugune muu tegevus, mille avalikke huve määratlev (ekspert)komisjon määratleb avalikku huvi toetava või soodustavana.

Ülaltoodud loetelu sisaldab praktiliselt kõiki avalikes huvides toimuva tegevuse valdkondi, kuid ükski loetelu ei saa olla ammendav, samuti võib see osutuda konkreetse riigi eripärast (spetsiifilised vajadused, väärtused, traditsioonid) tulenevalt ka liiga mahukaks.

Tegurid, mida arvestatakse otsustamisel, kas ühing on loodud ja tegutseb peamiselt avalikes huvides, oleksid:
a) mittetulunduslik organisatsioon toob märkimisväärset kasu
1) üldsusele tervikuna või
2) kasusaajate sihtgrupile, kus
- grupp on elanikkonna kui tervikuga võrreldes ebasoodsamas olukorras;
- sihtgrupile erilise kasu toomine on ühiskonna jaoks märkimisväärselt väärtuslik.
b) mittetulunduslik organisatsioon pakub olulisel määral kaupu ja teenuseid omahinnaga või alla omahinna;
c) kõik muud tegurid osutavad sellele, et mittetulunduslik organisatsioon on loodud ja tegutseb peamisel avalikes huvides.

Faktorid, mida tuleks arvestada otsustamaks, et mittetulunduslik organisatsioon ei ole loodud ega tegutse peamiselt avalikes huvides:
a) mittetulundusliku organisatsiooni tegevus on suunatud kitsalt piiritletud grupile või muidu piiratud grupile, eriti sellisele, mis hõlmab mingil viisil organisatsiooni või selle isikkoosseisuga seotud isikuid;
b) mittetulundusliku organisatsiooni majandustegevuse olemus ja ulatus näitavad, et mittetulunduslik organisatsioon mitte lihtsalt ei arenda oma mittetulunduslikku tegevust, vaid on selle asemel loodud ja tegutseb peamiselt kommertseesmärgil;
c) mittetulunduslik organisatsioon müüb regulaarselt kaupu või osutab teenuseid omahinnast kõrgema hinnaga;
d) mittetulunduslik organisatsioon maksab põhjendamatut kompensatsiooni või toob erilist kasu oma töötajatele või teistele organisatsiooniga seotud isikutele.

jaanuar 2007

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes