Lahendit võib pidada seejuures oluliseks eelkõige põhjusel, et sellest nähtub taaskord Riigikohtu ülimalt formaalne suhtumine maksukohustuse tekkimisse – kohus ei pidanud vajalikuks välja selgitada, kas vaidlusaluse olukorra kaasa toonud tehingud reaalselt üldse toimusid või mitte, vaid pidas võimalikuks jaatada maksukohustuse tekkimist üksnes esitatud arvete pinnalt.
Vaidlus sai alguse sellest, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis kaebaja (müüja) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning kohustas...
