02.03.2021 Teisipäev

Leppetrahvist ning viivisest - põhjalikult

Kui kahe isiku vahel tekib lepinguline suhe, lepitakse sageli kokku tingimustes, mida üks või teine pool peab täitma oma kohustusega hilinemise korral. Selleks, et kaitsta poolte huve lepinguliste kohustuste täitmisel, näeb seadus ette erinevad rahalised sanktsioonid puhuks, kui üks pool oma lepingulisi kohustusi rikub.

Maris Vutt, advokaat, advokaadibüroo TGS Baltic
Maris Vutt, advokaat, advokaadibüroo TGS Baltic Foto: erakogu

Viivisenõue rahalise kohustuse täitmist rikkunud võlgniku vastu

Rahaliste nõuete puhul, näiteks müügilepingust või üürilepingust tulenevalt, tuleneb võlausaldajale seadusest õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist saab nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seejuures kehtib üldreeglina seadusest tulenev viivisemäär, mis on kehtiva seaduse järgi 8% aastas. Küll aga on pooltel võimalik selles osas eraldi kokkulepe sõlmida ja kohaldada ka kas kõrgemat või madalamat viivisemäära.

Üldjuhul on võlausaldajad huvitatud sellest, et neil oleks...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!