TRK 1140x140 ee gif
01.01.2009 Neljapäev

Käibe toimumise aeg (uuendatud 01.01.2009)

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Käive on tekkinud (välja arvatud ühendusesisene käive või kauba ühendusesisene soetus) või teenus on saadud päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist (KMS § 11 lg 1):

1)      kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;

2)      kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine.

Omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.
(RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)

Seega ei määratleta käibe tekkimise aega arve väljastamise alusel. See aga ei tähenda seda, et arve võib jättagi väljastamata. Ostja jaoks on arve endiselt oluline sisendkäibemaksu maha arvamisel.

Eelpooltoodud üldreegli alusel määratletakse käibe toimumise aega ka kapitalirendilepinguga kauba või teenuse võõrandamisel. Seega tekib kapitalirendilepingute alusel käibemaksuga maksustamise kohustus kauba müügihinnalt kauba üleandmisel, mitte enam perioodilistelt maksetelt.

Kapitalirendi üleminekusätte (KMS § 46 lg 7) kohaselt ei teki enne 1.maid 2004 sõlmitud kapitalirendi lepingute alusel kohustust tasuda käibemaksu kauba üleandmisel kogu müügihinnalt, vaid jätkatakse tasumist perioodilistelt maksetelt. Lisatingimuseks on, et kaup peab enne märgitud kuupäeva olema kasutajale üle antud, vastasel juhul tuleb kauba üleandmisel tasuda kogu käibemaks.

Kui käibe tekkimise ajaks on § 11 lõike 1 kohaselt kauba või teenuse eest maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena (KMS 11 lg 3).

Käibemaks arvutatakse laekunud summalt, kusjuures 18% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul leitakse käibemaksusumma laekunud summa jagamisel 1,18-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,18-ga. 9% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul jagatakse laekunud summa 1,09-ga ja saadud tulemus korrutatakse 0,09-ga.

Käive tervikuna loetakse tekkinuks kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päeval. Käibemaksuna deklareeritakse sel juhul summa, mis leitakse kauba või teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusumma ja raha laekumisel arvutatud käibemaksusumma vahena.

Näide:
Kui kaup maksumusega 1180 krooni (1000 krooni + 180 krooni käibemaks) lähetatakse juunis, kauba eest tasutakse osaliselt (800 krooni ) mais ning arve selle eest esitatakse mais, tuleb käivet deklareerida maikuus 678 krooni (800/1,18), käibemaksu sellelt 122 krooni (678*0,18) ning juunikuus deklareeritav käive on 322 (380/1,18) krooni ja käibemaks sellelt 58 krooni (322*0,18). Käive kokku 1000 krooni.

Juhime siinkohal tähelepanu, et KMS § 37 lg 2 kohaselt tuleb maksukohustuslasel juhul, kui käive tekib kauba või teenuse eest makse laekumisel, väljastada seitsme kalendripäeva jooksul makse laekumise päevast arve (nn ettemaksuarve).

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud.

Seega kehtivad käibe tekkimise aja määramisel erisätted nii pikaajalise teenuse ja regulaarse teenuse osutamisel kui ka pikaajalise teenuse ja regulaarse teenuse saamisel, st ka nn pöördmaksustamisel.

Näide:
Juhul, kui teenust osutatakse 22. maist kuni 5. juulini 2004, loetakse teenuse osutamise ajaks juuli 2004 

Näide:
Kui sõiduk antakse rendile ning lepitakse kokku, et rendi eest tuleb tasuda kalendriaasta iga kvartali viimasel kuul, siis esimese kvartali renditeenus loetakse osutatuks märtsikuul.

Samas on eeltoodud näidete puhul tegemist teenuse osutamise aja määratlemisega, mitte käibe tekkimise ajaga. Teenuse osutamise aega käibe tekkimise ajana saab käsitleda ainult sellisel juhul, kui teenuse eest raha laekumine toimub ajaliselt hiljem.

Kui mõni KMS § 11 lg 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal (KMS § 11 lg 5).

Näide:
Kui isik registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 1.juunist ja ta väljastab mais lähetatud kauba eest arve juunis, ei kuulu tehing käibemaksuga maksustamisele.

Kui tasumine oli mais ning kaup lähetatakse juunis, tuleb tehingult arvestada käibemaks.

Ühendusesisese käibe tekkimise ja kauba soetamise aeg erineb KMS § 11 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest. Nii ühendusesisese käibe kui kauba ühendusesisese soetamise puhul loetakse käive tekkinuks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele järgneva kuu 15. kuupäeval või arve väljastamise kuupäeval, kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast (KMS § 11 lg 2). Raha saamist ei loeta käibe tekkimise ajaks juhul, kui on tegemist kauba ühendusesisese käibega või kauba ühendusesisese soetamisega.

Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Näide 1:
Kui Eesti ettevõtja on müünud kaupa Saksamaale käibemaksukohustuslasele ja kaup lähetati teele augustis, tuleb müük deklareerida septembri eest esitatavas käibedeklaratsioonis. Kui arve kauba eest esitati varem - näiteks juulis, ja kaup lähetati teele augustis, on käibe toimumise aeg juuli ja deklareerida tuleb juulikuu käibedeklaratsioonis. Mõlemal juhul tuleb kauba müüki deklareerida ühendusesiseses kauba käibe aruandes, mis esitatakse maksuhaldurile 20. oktoobriks.

Näide 2:
Kui Rootsi ettevõte toimetas Eesti ettevõttele kauba juunis ja selle eest ei olnud varasemal perioodil arvet esitatud, on käive tekkinud 15.juulil ja ühendusesisene kaupade soetamine tuleb deklareerida ja käibemaks tasuda juulikuu deklaratsiooniga, mis esitatakse 20.augustiks.

Kauba importimisel KMS § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on importimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses, KMS § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja KMS § 6 lõikes 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse.
(RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)

Kauba eksportimisel määratletakse käibe toimumise aeg vastavalt KMS § 11 lõikes 1 nimetatud üldalustele.

Sellise korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive loetakse tekkinuks 31. detsembril. Käibe suurus võrdub kalendriaasta jooksul tagastamata korduskasutuspakendite tagatisraha summaga.

Seega tekib käive 31.detsembril üksnes sellise tagastamata korduskasutuspakendi puhul, mille väärtust ei ole varem tootja poolt arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ehk mida ei võõrandatud koos kaubaga (vt ka KMS § 12 lg 11).

KMS §-s 44 on sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord, mille kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjal võimalus lähtuda käibe arvestamisel kassapõhisest printsiibist, võttes käibe tekkimise ajana, välja arvatud kauba ühendusesisese käibe tekkimise või teenuse saamise ajana, päeva kui tehti KMS § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming.

Oma valikust (rakendada erikorda) peab füüsilisest isikust ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit enda registreerimisel maksukohustuslasena või valiku rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem ja märkima kirjalikus teatises maksustamisperioodid, millest alates hakkab valikut rakendama.
(RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)

Kui valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.

Juhul kui kauba või teenuse eest tasumist ei toimu võõrandamisele järgneva kahe maksustamisperioodi jooksul, loetakse käibe toimumise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev.

KMS § 45 sätestab enne 01.05.2004 sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamise. Nimetatud sätte alusel kohaldatakse 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseadust ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud pärast 01.05.2004.

Juhul, kui tehingu käive oli tekkinud lähtudes enne 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseadusest (näiteks arve esitamisel), siis vaatamata sellele, et teenus osutati või kaup tehti kättesaadavaks või raha laekus pärast 01.05.2004, tuli käivet deklareerida varasema seaduse sätete alusel.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes