01.01.2009 Neljapäev

Teenuse käibe tekkimise koht ja maksustamine (uuendatud jaanuar 2009)

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
1. Teenuse mõiste

Käibemaksuseaduse kohaselt on kaup kas kinnis- või vallasasi, loom, gaas ning elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Teenuste osutamine on mistahes muu tehing, mis ei ole kauba võõrandamine ettevõtluse käigus. Teenus KMS § 2 lg 3 p 3 kohaselt on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

Näiteks tuleb teenusena käsitada teenindamist, ehitust, kaupade rentimist, patente, millegi tegemise kohustust, millegi tegemata jätmise kohustust, samuti kaupade vahendust teise nimel või arvel. Üldjuhul käsitatakse kauba pakkimistöid teenusena ka siis, kui teenuse osutaja valmistab ise vajalikud pakendid. Kaupade rentimine on teenuse müük. Kui rendiese siirdub lepingu kohaselt rendiaja lõppemisel üle rendi võtjale või rendilevõtjal on kohustus ese välja osta, on tegemist juba kauba müügiga.

Teenuse osutamisena käsitatakse ka käibemaksukohustuslase (edaspidi maksukohustuslane) poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamist maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse maksustatava omatarbena juhul, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud (KMS § 2 lg 6).

2. Teenuse käibe tekkimise koht

Teenuse maksustamisel kohaldatava põhireegli kohaselt maksustab iga liikmesriik oma riigis tekkivat käivet. Nimetatu kohaselt maksustatakse Eestis nii kaupade kui teenuste käivet juhul, kui käibe tekkimise kohaks on Eesti. Samas, üksnes see, et teenuse osutajal on püsiv tegevuskoht mõnes liikmesriigis, ei anna veel piisavat alust maksustada kõiki osutatavaid teenuseid selles liikmesriigis. Oluline on ka see, et teenust osutatakse selles riigis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu, st tal on teenuse osutamiseks vajalikud vahendid ja töötajad.

Määramaks teenuse puhul käibe tekkimise kohta, peab teadma, milliste teenustega on tegemist ja kas maksustamisel rakendatakse erireegleid või üldreeglit. Teenuse maksustamise riigi kindlakstegemist võib mõjutada ka see, kas ostja kasutab teenuse saamisel maksukohustuslase numbrit, mis talle on mõnes liikmesriigis antud või mitte. Kui teenuse osutamise koht määratakse kindlaks maksukohustuslase numbri baasil, peab see number kehtima teenuse osutamise ajal.
(Käibemaksukohustuslase numbri kontrollimise kohta vt. teemat "Teiste liikmesriikide käibemaksukohustuslaste registri numbrite kehtivuse kontrollimine").
Lisaks eelnevale mõjutab mõningate teenuste käibe toimumise koha määramist ka asjaolu, kas teenuse saaja on ettevõtja või füüsiline isik.
Kui kompleksteenus sisaldab endas mitme erineva teenuse piirjooni, millede maksustamise riiki määratletakse erinevalt, tuleks teenuse maksustamise koht määratleda suurima osakaaluga teenuse kohaselt. Vajadusel saab abi ka maksuhaldurilt.

3. Teenused, mille puhul käibe tekkimise koht on Eesti

KMS § 10 lg 1 sätestab loetelu, mil teenuse käibe tekkimise kohaks loetakse Eesti juhul, kui:
1) teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;

2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;

3) tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga, välja arvatud KMS § 10 lõike 5 punktis 8 nimetatud juhul;

4) Eestis osutatakse kaubaveoteenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kauba või reisijate vedu.
Sätet ei kohaldata KMS § 10 lõike 1 punktis 5, § 10 lõike 2 punktides 12 ja 13 ning lõike 5 punktis 5 sätestatud juhul;
Seega, Eestis toimuva veo osas tekib käive reeglina Eestis, seda ka rahvusvahelise kaubaveo Eestis toimuva osa puhul. Rahvusvahelise kaubaveo ühendusevälises riigis toimuvas osas ei ole veoteenuse käibe tekkimise koht Eesti (vt KMS § 10 lg 5 p 4). Kauba ühendusesisese veo osas kehtivad erireeglid on sätestatud KMS §10 lõike 1 punktis 5, lõike 2 punktis 12 ja lõike 5 punktis 7. Oluline on märkida, et veoteenuse käibe tekkimise koha korrigeerimine ei toonud kaasa muudatusi veoteenuse maksustamises. Näiteks on eksporditava kauba veo Eestis toimuv osa küll Eesti käive, kuid ka see osa veost maksustatakse nullmääraga erisätte (KMS § 15 lg 4 p 9) alusel.

5) kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenust, sellise kaubaveo korraldamise teenust või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud;

6) Eestis osutatakse kaubaveoga seotud kõrvalteenust, välja arvatud KMS § 10 lg 1 punktis 5 või lõike 2 punktis 12 või 13 nimetatud kaubaveo kõrvalteenust;
Kui kaubaveo kõrvalteenused osutatakse Eestis ja need ei ole seotud ühendusesisese veoga, siis tekib kõrvalteenuste käive Eestis. Kuigi Eestis osutatava kõrvalteenuse käibe tekkimise koht Eesti, ei maksustata teenust alati 18% maksumääraga, näiteks kauba ekspordi ja impordiga seotud kõrvalteenused maksustatakse nullmääraga (KMS § 15 lg 4 p 9 ja p 10).

7) vahendatakse tehingut või muud toimingut, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud.
Vahendamisteenuse käibe tekkimise koht on see riik, kus tekib vahendatava tehingu või toimingu käive. Kui vahendatava tehingu käibe tekkimise koht on Eesti, siis on ka vahendamisteenuse käibe tekkimise koht Eesti. Põhimõtet rakendatakse ainult juhul, kui teenuse saaja ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud. Juhul kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud, tekib vahendamisteenuse käive vahendamisteenuse saaja registreerimise riigis (KMS §10 lg 2 p 10; § 10 lg 5 p 7).

Eesti maksukohustuslasest isik, kes osutab ülalnimetatud teenuseid Eestis, on kohustatud ka maksu tasuma ja deklareerima Eestis. Juhul, kui teenuse osutajaks on välisriigi isik, kellel Eestis puudub püsiv tegevuskoht, tekib tal teenuse osutamisel Eestis maksustatav käive ning juhul, kui seda maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt teenuse saamisel ei maksustata, tuleb välisriigi isikul ennast registreerida maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast (KMS § 19 lg 3). Registreerimise kohta loe ka "Käibemaksu maksjad ja maksukohustuslasena registreerimine".

3.1. Kinnisasjaga seotud teenused

Kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnisasi asub KMS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus. Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg 5 p 1), kui maksukohustuslane osutab samaseid, aga välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuseid. Nimetatud juhul peab Eesti maksukohustuslane registreerima ennast maksukohustuslasena liikmesriigis, kus kinnisasi asub. Juhul, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit, kohaldatakse teenusele nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust (KMS § 15 lg 61). Maksuvabastus antud juhul tähendab seda, et teises liikmesriigis osutatud teenust ei deklareerita Eestis.

Kui teises liikmesriigis ei teki maksukohustuslasena registreerimise kohustust (liikmesriik rakendab maksu tasumisel pöördmaksustamist) ja teenust osutatakse Eesti maksukohustuslase numbri all, deklareeritakse teenused, mille puhul käibe tekkimise koht ei ole Eesti, 0% maksumääraga Eesti käibedeklaratsioonis..

Kinnisvaraga seotud teenusteks on näiteks:
- ehitus- ja paigaldustöö, sealhulgas remondi- ja hooldustöö,
- järelevalveteenus objektil, projekteerimine, projekti planeerimine, ehitus- või muu sellega võrdväärne teenus,
- maa ja pinnase uuringud,
- metsaraie ning taimestiku lõikus,
- puhastamine/koristamine, akende pesu, jäätmekogumine või muu kinnisvarahooldus,
- kinnisvara haldamine (nii tehniline kui finantsiline),
- eksperthinnangute andmine või muu sellega võrdväärne teenus,
- rendi-, üüri või kasutusvaldusse andmine, näit. tubade üürimine hotellinduses jms.,
- statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine,
- kinnisasja müügi või rendiga seotud vahendusteenus.

Kui kinnisasi asub Eestis, on kinnisasjaga seotud teenuste puhul käibe tekkimise koht Eesti. Nimetatu kehtib ka siis, kui teenuse osutajaks on välisriigi ettevõtja.

Näide 1:
Kinnisasja omanik laseb teostada remonttöid oma Eestis asuva maja juures. Teenus tellitakse välismaiselt ehitusfirmalt, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta. Teenuse maksustamise koht on Eesti, kuna kinnisasi asub Eestis. Kui teenuse tellijaks ja kinnisasja omanikuks on näiteks füüsiline isik, kes ei ole maksukohustuslane, on välisriigi isik kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast alates (KMS §19 lg 3).

Näide 2:
Eesti kinnisvaraagent korraldab kinnisvaramüügi mõnes välisriigis. Nii ostja kui müüja elukoht on Eestis. Kuigi vahendusteenus osutatakse sisuliselt Eestis, on käibe toimumise kohaks välisriik, kus asub kinnisasi ja maksustamine toimub selle välisriigi seaduse alusel.

3.2. Kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuste ja nende korraldamine

Kultuurialase tegevusega seotud teenuste käive loetakse toimunuks selles riigis, kus nimetatud tegevus toimub. Seega on alljärgnevate teenuste käibe tekkimise kohaks ja maksustamise kohaks Eesti, kui neid osutatakse Eestis:
- kultuuriline tegevus, teatrietendused, kontserdid, tsirkuseetendused jms,
- spordivõistluse korraldamine,
- meelelahutusteenused,
- haridus/koolitamine,
- teadusteenused, ja
- teenused, mida osutab ülalmainitud teenuste korraldaja või nimetatud teenuste abiteenused.

Mõiste "abiteenused" all käsitatakse eelkõige abistavaid teenuseid, mis on vajalikud ülaloetletud teenuste osutamiseks. Näitena võib tuua etendusteks vajalikud lavastusteenused, valveteenused jms. Abiteenuste käibe maksustamise kohaks loetakse sama riiki, mis põhiteenuste puhul.

Teenuste osutamiseks vajalike abiteenuste hulka ei loeta teenuste reklaami, sh lehekuulutusi.

Kui Eesti maksukohustuslane osutab KMS § 10 lg 5 p 2 sätestatud kultuurialase tegevusega seotud teenuseid mõnes liikmesriigis, mis ei ole Eesti, tekib tal üldjuhul maksukohustus vastavas liikmesriigis. Juhul, kui maksukohustuslane kasutab teenuse osutamisel oma teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit, kohaldatakse teenusele nullprotsendise käibemaksumäära asemel maksuvabastust (KMS § 15 lg 61). Teenust Eestis sellisel juhul ei deklareerita.

Kui teises liikmesriigis ei teki maksukohustuslasena registreerimise kohustust (liikmesriik rakendab maksu tasumisel pöördmaksustamist) ja teenust osutatakse Eesti maksukohustuslase numbri all, deklareeritakse teenused, mille puhul käibe tekkimise koht ei ole Eesti, 0% maksumääraga Eesti käibedeklaratsioonis.

3.3. Töö vallasasjaga

Teenuse osutamise koha printsiibi kohaselt tekib reeglina vallasasja remontimise-, hindamise jm sarnase teenuse käive riigis, kus teenust reaalselt osutatakse – Eestis osutatav teenus maksustatakse Eestis, Soomes osutatav teenus Soomes jne. Vallasasjaga tehtavate tööde käibe toimumise koht on sätestatud KMS § 10 lg 1 p 3, § 10 lg 2 p 11, § 10 lg 5 p 8.

Käibe toimumise koht on Eesti, kui tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga, välja arvatud KMS § 10 lg 5 p 8 nimetatud juhul (KMS § 10 lg 1 p 3). Kui teenuse osutaja on Eesti maksukohustuslane, lisab ta üldjuhul teenuse hinnale käibemaksu. Kui välisriigi maksukohustuslane tuleb Eestisse kohapeale teenust osutama ning esitab arve Eesti maksukohustuslasele, tekib teenuse saajal pöördmaksukohustus.

Teenuse osutamisel Eesti maksukohustuslase poolt teise liikmesriigi isikule kehtib erisäte – erandina ei ole käibe tekkimise koht Eesti juhul, kui tööd vallasasjaga tehakse küll Eestis, kuid vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist Eestist välja ning teenus osutatakse (arve esitatakse) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 10 lg 5 p 8). Nimetatud juhul maksab käibemaksu teenuse saaja oma liikmesriigis ja teenuse osutaja Eestis deklareerib teenuse 0% käibemaksumääraga. Samal erisättel põhineva põhimõtte alusel võib teenus kuuluda maksustamisele Eestis juhul, kui nt Soomes remonditava vallasasja eest esitatakse arve Eesti maksukohustuslasele (KMS § 10 lg 2 p 11).

Näited vallasasjadega teostatavatest töödest:

  • kokkupanek või paigaldus,
  • parandus-, teenindus- ja hooldustööd,
  • töötlemine, modifitseerimine ja värvimine,
  • täiustamine (kvaliteedi parandamine) ja taastamine,
  • sulatamine ja valu,
  • trükitööd,
  • ülevaatus ja ekspertiis,
  • hindamine, sealhulgas kindlustusjuhtumiga seoses. 

Näide 1:
Eestis asuv remonditöökoda parandab Soome ettevõtja poolt toodud ja Soomes registreeritud veokit. Kuna veondusettevõte on teatanud oma Soome maksukohustuslase numbri, loetakse remonditeenuse käibe toimumise kohaks Soome. Eeltingimus nimetatule on see, et veok peab Eestist lahkuma, üldjuhul loetakse see täidetuks välisriigi registrinumbriga sõiduki puhul. Teenuse osutaja näitab arvel ostja Soomes väljastatud maksukohustuslase numbri.

Näide 2:
Eesti ettevõte saab Rootsi ettevõttelt tellimuse, et valmistada Eestis ülikondi, mis saadetakse seejärel tagasi Rootsi. Kangas soetatakse Eestist. Eesti ettevõte teostab seega tellimustööd. Nii Eesti kui Rootsi ettevõte on oma riigis maksukohustuslased. Teenus - vallasasjadega teostatav töö - teostatakse Eestis kliendi jaoks, kes teatab oma maksukohustuslase numbri Rootsis. See tähendab, et teenuse käive loetakse toimunuks Rootsis. Eestis deklareeritakse osutatud teenus 0% maksumääraga.

Näide 3:
Eesti ettevõte saadab kanga Prantsusmaal asuvale Prantsusmaa ettevõttele. Eesti ja Prantsusmaa ettevõte on oma riigis maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjad. Prantsusmaa ettevõte toodab kangast ülikondi, mis saadetakse Eesti ettevõtjale Eestisse. Prantsuse ettevõtja teostab tellimustööd. Eesti ettevõtja on teatanud oma maksukohustuslase numbri. See tähendab, et teenuse käive loetakse toimunuks Eestis ja Eesti ettevõtjal tekib ostetud teenuse osas käibemaksukohustus.

Alates 01.01.2009 maksustatakse Eestis asuva vallasasja remontimise teenust garantiitähtaja jooksul kauba ühendusevälise riigi tootjale või ühendusevälise riigi müüjale tavapäraselt 18% maksumääraga. (RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324).

4. Transpordivahendite üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine

Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka siis kui osutatakse KMS § 10 lõigetes 1, 2 ja 5 nimetamata teenuse ning transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise puhul, kui teenust osutatakse Eestis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu (KMS § 10 lg 4).

Transpordivahendite üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine maksustatakse põhireegli kohaselt, st maksu maksab teenuse osutaja selle riigi seaduse alusel, mille maksukohustuslase numbrit ta kasutab teenuse osutamisel.
Transpordivahend käibemaksuseaduse tähenduses on sõiduk, lennuk, laev või muu transpordivahend, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega nr 2658/87 kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri esimesed kaks numbrit (grupp) on 86, 87, 88 või 89 (KMS § 11 lg 6).

Teenuse osutamise koht on Eesti ning teenuse osutajal on käibemaksu tasumise kohustus ka siis, kui ühendusevälise riigi isikule antakse transpordivahendid üürile, rendile või kasutusvaldusesse. KMS § 35 lg 9 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto, üürile rendile või kasutusvaldusse ühendusevälise riigi isikule, tema taotluse alusel sellelt teenuselt tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt makstakse käibemaksu ka ühendusevälises riigis.

Kui ühendusevälise riigi isikule osutatakse teenust enne 01.05.2004 sõlmitud transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise lepingu alusel, kohaldatakse sellisele teenuse osutamisele kuni 01.05.2004 jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et transpordivahend on antud selle lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist (KMS § 46 lg 9).

5. Immateriaalsete teenuste maksustamine

Kui maksukohustuslane ostab kaupa või saab teenust välisriigi maksukohustuslaselt ning käibe tekkimise koht on Eesti, arvestab ja maksab käibemaksu kauba või teenuse saaja (KMS § 3 lg 4 p 5). Eestis registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu ka juhul, kui talle osutatakse KMS § 10 lg 2 sätestatud nn immateriaalseid teenuseid:
1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
2) reklaamiteenus;
3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
4) finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
5) tööjõu kasutada andmine;
Siin on otseselt mõeldud enda käsutuses oleva tööjõu lepingu alusel kasutada andmist teisele ettevõtjale ja säte ei laiene tööjõu vahendamisega tegelevatele ettevõtetele. Tööjõu vahendamisega tegelevad ettevõtted osutavad enamasti vahendamisteenust ja peavad lähtuma vahendamisteenuse käibemaksuga maksustamise põhimõtetest.

6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi, üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
7) elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
8) ringhäälinguteenus kehtetu alates 01.01.2006;
9) elektrooniliselt osutatav teenus;
10) vahendamisteenus;
11) töö teises liikmesriigis asuva vallasasjaga, kui vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist sellest liikmesriigist välja;
12) kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või
Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
13) kaubaveoteenus, mida osutatakse Eestis, kui see moodustab osa veost, mis algab või lõpeb teises liikmesriigis, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
14) maagaasi ja elektrienergia võrguühenduse ligipääsu võimaldamine ning edastamine maagaasi ja elektrienergia võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
15) tasu eest käesoleva loetelu punktides 1-10, 14 ja 16 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine;
16) välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine.

Käibedeklaratsioonil deklareerib ostja ülalnimetatud teenuste puhul nii tasumisele kuuluva maksu kui ka sisendkäibemaksu, muidugi juhul, kui tema tegevus on selline, mis õigustab sisendkäibemaksu maha arvamist. Kui on tegemist KMS § 16 lg 21 nimetatud finantsteenustega või kindlustusteenustega, mille puhul on tegemist maksuvaba käibega, siis nende saamisel välisriigi maksukohustuslaselt ei teki deklareerimise ega maksu tasumise kohustust.

Näiteks:
Pöördmaksustamist rakendatakse Eestis juhul kui:
1. Soome maksukohustuslane teeb Soomes tõlketöid Eesti maksukohustuslasele;
2. Eesti maksukohustuslane rendib Rootsis olles sealselt maksukohustuslaselt ajutiseks kasutamiseks arvuti;
3. Eesti maksukohustuslane viib oma remonti vajava seadme remontimiseks Lätti sealsele maksukohustuslasele ja toob selle sealt pärast tagasi.
4. Maksukohustuslasena registreeritud kohvikupidaja Narvas rendib tööjõudu Ivangorodist Eestis asuvas kohvikus tööle rakendamiseks;

Kui immateriaalne teenus müüakse mittemaksukohustuslasest ostjale (näiteks füüsiline isik), kes elab Eestis või mõnes muus liikmesriigis, määratakse teenuse käibe tekkimise koht põhireegli kohaselt, st teenuse käibe tekkimise koht on teenuse osutaja asukoht. Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui immateriaalseid teenuseid (KMS §10 lg 2 punktides 1-10 nimetatud) osutatakse ühendusevälise riigi ostjale, sealjuures ei oma tähtsust, kas teenust osutatakse maksukohustuslasele või üksikisikule.

Näiteks:
Immateriaalseid teenuseid maksustatakse Eestis põhireegli kohaselt juhul kui:
1. Eesti maksukohustuslane osutab advokaaditeenuseid Läti füüsilisele isikule.
2. Eesti maksukohustuslane osutab raamatupidamisteenuseid FIEle Eestis.

Immateriaalseid teenuseid ei maksustata Eestis juhul, kui:
1. Eesti maksukohustuslane osutab reklaamiteenuseid Läti maksukohustuslasele (käibe tekkimise koht ei ole Eesti, KMS § 10 lg 5 p 7, deklareerib teenuse osutamise Eestis 0%);
2. Eesti maksukohustuslane rendib Rootsi ettevõtjale arvuti oma Rootsis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu (ei deklareeri Eestis);
3. Eesti maksukohustuslane osutab konsultatsiooniteenust Venemaa füüsilisele isikule (käibe tekkimise koht ei ole Eesti, KMS § 10 lg 5 p 7, deklareerib teenuse osutamise Eestis 0%);
4. Eesti ettevõtja, kellel on Prantsusmaal püsiv tegevuskoht, osutab Prantsusmaal asuva tegevuskoha kaudu tõlketeenuseid Eesti füüsilisele isikule (ei deklareeri Eestis);
5. Rootsi maksukohustuslane, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, rendib Eestis asuvale füüsilisele isikule arvuti (ei deklareeri Eestis).

Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust.

6. Veoteenused ja selliste vedude korraldamine

6.1. Reisijatevedu

Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0% maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0% maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis.
Juhul, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on käsitatav rahvusvahelise reisi osana, maksustatakse kogu teenus 0% maksumääraga (KMS §15 lg 4 p 13). Reisijateveo teenuse maksustamisel 0% maksumääraga on oluline see, et reisiveo teenuse lähte- ja sihtkoht asuvad eri riikide territooriumidel.

Näide:
Isik X on ostnud reisiteenuse (pileti) reisifirmalt Y marsruudil Tartu-Riia. Reisiteenus saab alguse Tartust ja sisaldab ka X sõidu Pärnusse, kus ta samal päeval istub ümber Pärnu-Riia bussile. Temale reisi müünud reisifirma Y oli ostnud reisijateveo teenuse Tartu ja Pärnu vahel reisifirmalt A ja veoteenuse Pärnu-Riia vahel reisifirmalt B. Reisifirma Y poolt müüdud teenus isikule X maksustatakse 0%, kuna ta müüs reisi oma nimel otsereisina ja piletil näidatud reisi lähte- ja sihtkoht on erinevates liikmesriikides. Reisifirmale Y reisifirma A poolt müüdud reis Tartu ja Pärnu vahel on 18% maksustatav siseriiklik käive ja reisifirma B poolt müüdud reisiteenus Pärnu-Riia on vahepeatusteta otsereis ja maksustatav 0%.

Reisijaveo teenuse puhul määratakse lähteriik ja sihtkohariik kindlaks vastavalt piletil näidatule. Kui rahvusvaheline reis katkeb tehnilistel põhjustel, näiteks veoki rike, ei muuda see reisi veel maksustatavaks 18% määraga.

6.2. Kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamine

Kui kaubaveoteenust ja sellise veo korraldamise teenust osutatakse täies ulatuses Eestis, samuti juhul, kui osutatakse kaubaveo teenust Eestist teise liikmesriiki, sellise kaubaveo korraldamise teenust või sellega seotud kõrvalteenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud, on käibe tekkimise koht Eesti ja käive maksustatakse 18% maksumääraga.

Kui kaup tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse ning osutatakse kaubaveo teenust, sellega seotud kõrvalteenuseid või sellise veo korraldamise teenust väljaspool Eestit isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud, ei ole käibe tekkimise koht Eesti ja teenuseid maksustatakse 0% maksumääraga.

Näide:
Eesti füüsiline isik soetab Soomest mööblikomplekti ja tellib kauba veoteenuse Eesti maksukohustuslaselt. Eesti maksukohustuslane esitab arve veo tellijale 0% maksumääraga, maksukohustus võib tekkida lähtuvalt Soome maksuseadustest.

Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused

Liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse all mõeldakse kaubaveoteenust, mis algab ühes liikmesriigis ja lõpeb teises liikmesriigis. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused maksustatakse põhireegli kohasel riigis, kust algas veoteenus. Samas, kui liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse ostja või sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenuse ostja kasutab ostmisel mingis liikmesriigis antud ja momendil kehtivat maksukohustuslase numbrit, tuleb teenuselt käibemaksu maksta selles liikmesriigis, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas. Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit.

Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides.

Seega näiteks, kui Eestis ja Suurbritannias registreeritud maksukohustuslane tellib kaubaveoteenuse Tallinna-Londoni vahel, võib ta valida, kas ta kasutab teenuse ostmisel Eestis või Inglismaal väljaantud maksukohustuslase numbrit.

Liikmesriikide vahelise kaubaveoteenustega seotud kõrvalteenused ja sellise veo korraldamine

Kaupade laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veolepingu raames ja muud vastavad kaubaveoga seotud kõrvalteenused (KMS § 10 lg 7) ja nende korraldamine maksustatakse Eestis, kui teenuse osutamise koht on Eesti.
Kui ostja kasutab liikmesriikide vahelise kaubaveoga seonduvat, ühenduse territooriumil toimuva laadimis-, lossimis- ja muu vastava teenuse ostmisel mõnes liikmesriigis antud ja hetkel kehtivat maksukohustuslase numbrit, on teenuste maksustamise kohaks nimetatud liikmesriik.

Kui osutatav kaubaveoteenus läbib enne lõpppunkti jõudmist mitut liikmesriiki, kus osutatakse kaubaveoteenusega seotud kõrvalteenuseid, võib teenuse ostja kasutada nendes liikmesriikides antud maksukohustuslasena registreerimise numbreid, seega võivad veoga seotud kõrvalteenused olla ka erinevates liikmesriikides maksustatavad. Vastavalt võivad liikmesriikide vahelise kaubaveoteenusega seonduvad kõrvalteenused olla maksustatavad ka mõnes teises liikmesriigis, kui kaubaveoteenus ise või sellise veo korraldamise teenus.

Pöördmaksustamine

Teenuste müüja on üldjuhul maksukohustuslane liikmesriikide vaheliselt kaubaveoteenuselt, sellega seotud kõrvalteenustelt või nende korraldamiselt. Kui teenuse osutaja ja teenuste saaja on registreeritud maksukohustuslasena erinevates liikmesriikides, rakendatakse teenuste maksustamisel nn pöördmaksustamist. Maksu tasumise kohustus läheb sellisel juhul üle ostjale ja müüja ei pea ennast registreerima maksukohustuslasena teenuse saaja asukoha riigis. Ostjal on õigus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kui saadud teenust kasutatakse ettevõtluse tarbeks.

Nii liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuste, kui ka sellega seotud kõrvalteenuste või 1sellise teenuse korraldamisel tekib maksukohustus alljärgnevalt:
1) kui müüja on maksukohustuslane riigis, mille maksukohustuslase numbri all ka ostja soetab teenust, on tegemist siseriikliku käibega ja müüja maksab käibemaksu;
2) kui müüja ei ole selles riigis maksukohustuslane, mille maksukohustuslase numbri all ostja teenust ostab, on ostjal kohustus arvestada ja maksta käibemaksu talle esitatud arve alusel oma riigis, samas tekib tal ka ettevõtluse korral õigus deklareerida summa sisendkäibemaksuna;
3) kui ostja ei ole registreeritud maksukohustuslasena üheski liikmesriigis või ta ei teata ostmisel oma maksukohustuslase numbrit, tekib müüjal maksukohustus liikmesriigis, kust kaup teele saadeti või sellega seotud kõrvalteenuseid osutati. Müüja peab vastavas riigis end maksukohustuslasena registreerima ning vastavat maksustatavat käivet nimetatud riigis/riikides deklareerima ja maksma käibemaksu vastavalt selle riigi maksumääradele.

Näide 1:
Eestis maksukohustuslasena registreeritud veofirma transpordib puidutooteid Hamburgist Rootsi. Klient on teenuse ostmisel teatanud oma Eesti maksukohustuslase numbri. Kuna teenuse osutaja on registreeritud maksukohustuslasena samas liikmesriigis (Eestis), mille maksukohustuslase numbrit ka ostja kasutab, maksustatakse kaubaveoteenuse käive Eestis teenuse osutaja poolt. Tegemist on Eesti siseriikliku käibega (KMS § 10 lg 2 p 12), mida maksustatakse 18% määraga.

Seega juhul, kui nii ühendusesisese kaubaveoteenuse osutaja kui ka teenuse ostja teevad omavahelise tehingu oma Eesti maksukohustuslase numbri all, maksustatakse tehingust tekkivat käivet Eestis 18% maksumääraga, olenemata sellest, kuidas kaup liigub, kas Eestist teise liikmesriiki, teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit ühest liikmesriigist teise.

Näide 2:
Eestis maksukohustuslasena registreeritud veoifirma transpordib seadme Tallinnast Helsingisse. Klient on Eesti maksukohustuslane, kellel on ka Soome maksukohustuslase number. Kuna klient on teenuse ostmisel teatanud oma Soome maksukohustuslase numbri ja teenuse osutajal ei ole Soome maksukohustuslase numbrit, ei ole kaubaveoteenuse käibe tekkimise koht Eesti ja käive maksustatakse Eestis 0% maksumääraga (KMS § 15 lg 4 p 1).

Näide 3:
Eesti veofirma transpordib suurarvuti Tallinnast Kopenhaagenisse. Kliendiks on Taani kindlustusfirma. Ostja ei ole teatanud mitte mingisugust maksukohustuslase numbrit. Kuna kauba transport algas Eestis, on teenuse käive toimunud Eestis ja maksustatakse Eestis teenuse osutaja poolt (KMS § 10 lg 1 p 5). Kui teenuse osutaja ei ole veel registreeritud Eestis maksukohustuslasena, kuid tal on Eestis püsiv tegevuskoht, peab ta hakkama arvestust pidama maksustatava käibe suuruse kohta Eestis ning käibemaksuseadusega kinnitatud piirmäära ületamisel tekib kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena.

Näide 4:
Eesti maksukohustuslane on tellinud Soome transpordifirmalt puiduveo teenuse Helsingist Tallinna. Teenuse osutaja ei ole registreerinud ennast Eestis maksukohustuslasena ja seega läheb maksukohustus üle teenuse tellijale, s.o. Eesti maksukohustuslasele, kes deklareerib ja maksab ära saadud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksu. Kuna ühendusesisene kaubaveoteenus osteti oma ettevõtluse tarbeks, on Eesti maksukohustuslasel samas õigus deklareerida teenuselt arvutatud käibemaksu ka sisendkäibemaksuna.

Ekspordi/impordiga seotud veoteenused

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui osutatakse kaubaveoteenust väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga.

Veoteenuse käive tekib riigis, kus vedu toimub. Nt kaubaveo puhul Tallinnast Moskva veo osas kuni Narvani on käibe tekkimise koht Eesti. Samas on tegemist kauba ekspordiga seotud teenusega, seega maksustatakse kogu veoteenus 0% maksumääraga.

Näiteks kui veolepingu raames üks ja sama teenuse osutaja viib kauba Eestis asuvast lähtekohast otse välisriigis asuvasse sihtkohta või siis toob kauba välisriigis asuvast lähtekohast otse Eestisse on kogu teenus maksustatav 0% määraga vaatamata sellele, et osa teenuse puhul on käibe tekkimise koht Eesti. Välisriigina käsitatakse KMS § 2 p 4 kohaselt nii liikmesriike kui ka ühenduseväliseid riike, va. Eesti. Samaselt käsitatakse maksustamisel ka tolli järelevalve all oleva kauba vedu (transiitvedu).

Kui on tegemist kauba ekspordiga, maksustatakse 0% maksumääraga ka sellega seotud kaubaveo korraldamise teenust ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused. Kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse 0% maksumääraga juhul, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

Kauba ekspordiga või impordiga seotud kaubaveoteenusega kaasnevad kõrvalteenused - kaupade laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine, maksustatakse 0% maksumääraga juhul, kui teenuse müüja tõestab, et tegemist oli vältimatu kõrvalteenusega seoses kaubaveoga.

Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendatakse teenuse osutamise kohta sõlmitud lepinguga, tellimiskirjaga, arvega või teenuse osutamist tõendava muu dokumendiga. Maksuhalduril on õigus nõuda ka teenuse osutamist tõendavaid lisadokumente.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes