21.02.2022 Esmaspäev

Riskianalüüs on valmis: kas kohustus täidetud? Esile tõstetud

Tegime ära oma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi ning ka tegevuskava, et see kõik ellu viia. Kas nüüd on kõik tehtud ja oleme oma kohustuse täitnud?

Ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine ja hoidmine nõuab pidevat hoolt.
Ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine ja hoidmine nõuab pidevat hoolt. Foto: pixabay

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: 

Töökeskkond ja selle olukorda kajastav riskianalüüs sarnaneb Tallinna linnale – see ei saa mitte kunagi päris valmis.

Kui kõik suured probleemid ära lahendada, näiteks ehitada välja ventilatsioon ja korrastada puhkeruumid, saab pöörata rohkem tähelepanu näiteks isikukaitsevahendite valikule või töötajate juhendamisele, et nad kindlasti kasutaksid keha säästvamaid töövõtteid füüsilise koormuse vähendamiseks. Olud ja võimalused muutuvad – tasub silma peal hoida, sest ehk saab kasutusele võtta sobivamad ja mugavamad kõrvaklapid või turvajalanõud, millega töötajate koormust vähendada. Kindlasti kerkib lahendamist vajavaid teemasid üles ka igapäevaste toimetamiste käigus – uuendamist võib vajada liikumisteede märgistus, katki on läinud pistikupesa või on kontorisse loodud uusi töökohti.

Samuti tuleb jälgida ühiskonnas toimuvat – näiteks tuli riskianalüüsis käsitleda koroonaviirusega kaasnevaid riske. Tegevuskavasse tuleks panna ka need tegevused, mis uusi tekkinud riske kõrvaldavad, siis on kõik töökeskkonnas tegemist vajavad teemad ühes kohas koos ning on kergem järge pidada.

Riskianalüüs tuleb üle vaadata, kui

  • töötingimused on muutunud, näiteks on kolitud uutesse ruumidesse või on ruume renoveeritud;
  • töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud - näiteks muru niidetakse niiduki asemel murutraktoriga;
  • kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Näiteks on kõik ettevõtted koroonaviiruse leviku ajal juba mitmeid kordi riske ümber hinnanud, sest olukord muutub pidevalt. Praegu loodame, et olukord muutuks paremuse poole – nakatumiste arv väheneks oluliselt ning riskitase alaneks;
  • kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud. Näiteks kukkus tööruumis töötaja ja selgus, et kukkumise põhjuseks oli põrandas olev auk,  tuleb liikumisteede olukord üle vaadata ning vajadusel võtta plaani tegevused ohtude vältimiseks
  • kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise tuleb vaadata, kas haigestumiseni viinud ohutegurid olid riskianalüüsis hinnatud. Kui selgub, et nendele ohtudele ei olnud (piisavat) tähelepanu pööratud, tuleb riskianalüüsi ja tegevuskava täiendada.

Kindlasti ei tohiks ära unustada, et kui olete teguskavas nimetatud tegevuse ellu viinud, saate riskihinnangut vähendada – kui näiteks ehitati seadme ümber seinad, mis mürataset vähendavad, saate riskianalüüsis mürale antud riskihinnangut vähendada. Siis võite kindel olla, et uuele töötajale riskianalüüsi tutvustades saab ta õige info. Samuti võib muudatus või selle tegematajätmine saada määravaks aasta(kümne)id  hiljem, kui peaks juhtuma, et uuritakse endise töötaja võimalikku kutsehaigestumist. Sel puhul on oluline teada, kas ja kui pikalt töötaja konkreetses ettevõttes näiteks mürarikkas keskkonnas töötas.

Ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomine ja hoidmine nõuab pidevat hoolt. Riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava on selleks hea abiline – vajalikud tegevus on ühes kohas kirjas ning vastutajad määratud. Kindlasti tuleb ka kontrollida, et tegevuste eest vastutajatel midagi ei ununeks ning kõik kokkulepitu ka tehtud saaksid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!