19.10.2020 Esmaspäev

Kes aitaks tööandjaga tülli läinud ukrainlasi? Esile tõstetud

Töötan ühes ehitusfirmas juba poolteist aastat. Kolm kuud tagasi saadeti meid Lõuna-Eesti ehitusobjektile üldehitustöid tegema. Tööandja ütles, et kuna ehitusobjekt on suur ja tähtajad lühikesed, siis võtab tööle ka mõned ukrainlased. Täna läksid ukrainlased tööandjaga tülli – esiteks jagavad nad mitme peale väikest hotellituba, sõidavad iga päev 20+ km tööle ja tagasi ning tööandja on ka nende passid enda kätte hoiule võtnud. Murdepunktiks olevat olnud, et väidetavalt ei ole neile nüüdseks kolm kuud palka makstud. Kuhu peaksid nad abi saamiseks pöörduma?

Väidetavalt ei ole ukrainlastest ehitajad saanud palka kolm kuud.
Väidetavalt ei ole ukrainlastest ehitajad saanud palka kolm kuud. Foto: pixabay

Vastab Tööinspektsiooni järelevalve osakonna peajurist Kristel Kängsepp:

Kui Eesti ettevõte on palganud tööle välismaalase ehk kolmandatest riikidest pärit töötaja, tuleb tööandjal arvestada, et kolmandate riikide töötajate töötasu maksmist reguleerib välismaalaste seadus, mille kohaselt tuleb töötajale maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Andmeid aasta keskmise Eesti brutokuupalga kohta leiab Statistikaameti veebilehelt.

Samuti peab tööandja arvestama, et välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus, see aga omakorda tähendab suhtlemist Politsei- ja Piirivalveametiga, kes väljastab vastavad load välismaalasele.

Alati on välismaalasest töötajal õigus pöörduda kõigepealt Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA), täpsemalt migratsiooninõustajate poole kas telefonitsi, e-posti või Skype teel. PPA on oma kodulehel selgitanud, kas ja kuidas tohivad välismaalased Eestis töötada ning mida peaksid oskustöölised silmas pidama.

 Töösuhetes on mõlemal osapoolel omad kohustused ja õigused. Välismaale tööle asudes on töötajad märksa ohustatumas olukorras ning tööandjast palju rohkem sõltuvad kui kodumaal töötades. Kuid tööandjast sõltumine ei tähenda seda, et tööandjal on õigus  oma suva järgi otsustada, millal ja kui palju ta maksab töötajale töötasu või et tal oleks õigus enese käes hoida töötaja isikut tõendavaid dokumente. Töötaja ja tööandja peavad kokku leppima töötingimustes, sh millal on palgapäev, kui suur on kuutasu või tunnitasu, puhkuse kestvuse, töötegemise koha, millised on tööülesanded jne. Ehk tööandja kohustus on töötajale teha teatavaks töölepingu seaduse § 5 punktid.

Töösuhtesse astumine tähendab, et nii töötaja kui tööandja on väljendanud oma vaba tahet ning jõudnud läbirääkimiste tulemusel ühisele arusaamisele, millistel kokkulepitud tingimustel tööd alustatakse. Töötaja dokumentide enese käes hoidmine, kokkulepitust halvemad majutustingimused, töötasu maksmine osade kaupa või kordades väiksemas summas (nt 50 – 100 eurot kuus), muudavad töötaja haavatavaks ja tööandjast aina rohkem sõltuvaks. Siin võib tekkida kahtlus, et tegemist on töötaja asetamine tema tahte vastaselt ning sunniviisiliselt olukorda, kus tööandja majandusliku kasu eesmärgil töötajat ära kasutab. Kui tööandja annab teadlikult valeinformatsiooni töötingimuste kohta või toimub juba ka ähvardamine/hirmutamine töötasu maksmata jätmisega või illegaalsete välismaise töötajate võimudele väljaandmisega, ebaseaduslikult töötasust kinnipidamistest või ebainimlikest töö- ja elamistingimustest, võib tegemist olla töötajate ekspluateerimisega, halvimal juhul võime rääkida isegi tööalasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse võtmes. 

Tööinspektsioon saab sekkuda töötajate töötingimuste parendamiseks üksnes seaduses sätestatud pädevuse piirides ja nõuda tööandjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) töösuhteid ja tööohutust ning tervishoiu nõudeid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist. Kui Tööinspektsioonile on teada info (välismaalaste seaduse rikkumised või maksuseaduste rikkumised), edastab Tööinspektsioon informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametit (PPA)  või Maksu- ja Tolliametile (MTA). Tööinspektsioon, PPA ning MTA teevad koostöö raames ühiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/töötavaid välismaalasi, varjatud töösuhteid, maksupettusi ning seeläbi tuvastada võimalikke inimkaubanduse (tööorjuse) juhtumeid. Kui Tööinspektsioonile on teada informatsioon, mille põhjal tekib kahtlus, et töötaja  on langenud kelmuse või inimkaubanduse ohvriks, teavitab Tööinspektsioon sellest Politsei- ja Piirivalveametit.

Kui tööandja jätab õigeaegselt töötajale töötasu maksmata, on töötajal õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega ise või siis oma esindaja kaudu töövaidluskomisjoni. Kui tööandja ja töötaja ei ole ka sõlminud töölepingut, halvimal juhul ei ole töötaja töötamine kajastatud ka töötamise registris, tuleb täiendavalt paluda ka töövaidluskomisjonil töösuhe tuvastada. Töövaidluskomisjoni pöördumine on isikutele tasuta, v.a kui isik võtab endale advokaadi.

Tööinspektsioon on oma kodulehele eraldi loonud rubriigi "Välismaine töötaja", kust isik, kes soovib Eestisse  tööle tulla või juba töötab Eestis, saab rohkemat teavet nii töökeskkonna kui ka  töösuhete teemadel. Samuti saab Tööinspektsiooni nõustamisjuristidelt eesti, vene ja inglise keeles telefonitsi või e-posti teel nõu küsida ning nad annavad ka soovitusi ja jagavad infot, kelle poole ja kuidas pöörduda.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes