21.08.2013 Kolmapäev

Mida saab KÜ ette võtta probleemsete liikmetega? Esile tõstetud

Meie korteriühistus on kaks korterit, kus elavad niinimetatud probleemsed elanikud, kes ei esita veemõõtjate näite ning ei lase oma korteritesse korteriühistu komisjoni liikmeid, kelle kohustuseks on veemõõtjate näitude kontrollimine (kuna elamus ei ühti elanike poolt esitatavad veetarbimist kajastavad andmed ja elamu üldine veekulu). Kui ühes nimetatud korteritest juhtus avarii, mille tulemusena uputati kaht alumist korrust, avasid probleemsete korterite omanikud lõpuks neile kuuluvate korterite uksed (mida nad tegid alles pärast seda, kui neile lubati välja kutsuda politsei ning murda korteriuksed maha), karjumise ning solvangute saatel. Milliseid mõjutusvahendeid võib korteriühistu nimetatud isikute suhtes rakendada? Tavaliste üürivõlglaste puhul on asi selge – korteriühistu juhatus võib pöörduda inkassoteenust osutavate firmade poole. Mida võib aga käesoleval juhul ette võtta?

Vastab Tatjana Kalin, jurist, PhD, Emirlin Consult:

Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult
Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult Foto: Tatjana Kalin

Vastavalt korteriomandiseaduse § 14 lg 1 sätetele, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:

1) on korduvalt jätnud täitmata alljärgnevad kohustused:

  • hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
  • taluma eelnimetatud mõjusid;
  • võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.

3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Otsuse nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.

Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

Eespool nimetatu põhjal tuleb korteriomandi sundvõõrandamise küsimusse läheneda õiguslikust vaatenurgast lähtudes ülimalt asjatundlikult ning hagi esitaja käsutuses peavad olema ümberlükkamatud tõendid korteriomaniku poolt temale pandud kohustuste rikkumise kohta.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!