Võlaõiguslik leping ja käibemaks

21.05.2020 Neljapäev

Võlaõiguslik leping ja käibemaks ^{Esile tõstetud}

Firmal A pole töötajatele võimalust kolm kuud tööd pakkuda ja töötasu maksta, samas firma B on nõus töötajatele kolm kuud tööd andma ja ka töötasu/maksud maksma. Firma töötajad on sellise ajutise muudatusega nõus.
Ettevõte A ja B sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu, kuhu märgivad konkreetselt töömahu, aja ja tasu. Leping sisaldab vaid töötajatele edasimakstavat tasu ja tööjõumakse. Töötasu maksjaks jääb endiselt ettevõte A, kellele ettevõte B maksab võlaõigusliku lepingu alusel kinni töötajate töötasu ja töötasumaksud.
Kas võlaõigusliku lepingu alusel peab firma A esitama arve firmale B ja lisama sinna ka käibemaksu? Või on selline tehing käibemaksuvaba ega ole käive? Sisuliselt ju käivet ei teki ja firma A kasu ei saa.

Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett Foto: erakogu

Vastab Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett

Tööjõu üür on 20% käibemaksuga maksustatav teenus, kui tegemist on kahe Eesti äriühingu vahelise tehinguga. Tööjõu üürileandja peab esitama üürnikule arve üüritasu kohta. Üüritasu sisaldab eeldatavasti kõiki kulusid, mis üürileandjal tekivad (töötasu, maksud jne) ja mõistlikku kasumimarginaali.

Käibemaksuseaduse § 4 lõige 1 punkti 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus.

Käibemaksuseaduse § 12 lõige 1 sätestab, et käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab.

Käibemaksuobjektiks ei ole tehingust saadav kasu või kahju.

Märksõnad